Kes elab kaua, see ka vananeb.
Ja vananemisprotsessiga kaasuvad kortsud.
Mida rohkem aastaid, seda aeglasemalt jagunevad naharakud. Kollageen- ja elastiinvalkude puudus ning lõtvumine vähendab dermises elastsust, mis on näide sellest, et nahk on justkui mitu numbrit suurem sest koed venivad välja ja nooruslik näoovaal on kadumas.
Vananemine on suuresti seotud epidermise rakkude jagunemise tempo aeglustumisega. Teada on, et noorel inimesel on rakkude jagunemise kiirus umbes 20-28 päeva, 40 -tes eluaastates suudavad epidermise alumises kihis olevad keratinotsüütrakud alles 40 päeva jooksul jõuda oma lõppfaasi ehk nahapinnale, seejärel algab kogu tsükkel uuesti. Mida suurem on inimese vanuse number, seda aeglasemalt rakud toimetavad.
Bioloogilise vananemise käigus rakud vananevad, see aga aeglustab nende võimekust uute rakkude tootmisel. Vananemisega seostatakse muutusi dermise tasandil. Just selles nahakihis on fibroplastrakud, mis toodavad kollageeni, elastiini ja hüaluroonhapet. Samuti läbib dermaalset kihti verevool ja lümfiringe.
Vanusega tekivad dermises trastilised muutused – kapillaarid muutuvad osaliselt vähem läbilaskvaks, osaliselt ka katkevad, mille tagajärjel nahk jääb toiteainete defitsiiti. Aeglustub ka lümfiringe, mille tulemuseks on jääkainete kuhjumine ja vedelikupeetus. Samuti vananevad nahale nii olulised fibroplastrakud, mille suutlikus uusi molekule toota, pidurdub. Selles on kandev roll hormonaalse tasandi muutumises ja ka mikrotsirkulatsiooni aeglustumises. Naha loomulike mehhanismide langus toob kaasa elastiini jäikuse, kollageeni tugivõrgustiku rebenemise ja niiskusekao. Selle tagajärjena hakkab sidekoe nahka toetav karkass õhenema. Samuti toimuvad muudatused rasunäärmete töös, subkuutise rasvarakkudes ja lihastoonuses. Vananeva naha võimekus niiskuse säilitamisel minimaalne, see kõik kokku soodustab lisaks nähtavale lõtvusele ka pindmisete ja sügavamate kortsude teket.
Loe naha kuivuse tekke põjustest meie blogist “Mida tähendab pindkuiv ehk dehüdreeritud nahk?”
Milliseid kortse eristatakse?
dünaamilisi ja staatilisi.
Milline on dünaamiline korts?
Inimese näos esinevad dünaamilised kortsud, mis tekivad korduvatest näoilmetest, mida tehakse päevas tuhandeid kordi.
Meie nägu on justkui mahukas raamat, millel on oma lugu rääkida.
Miimikast tulenevaid kortse põhjustavad nii silmade kissitamine, imestus, naeratus, kulmude kortsutamine ja laubatõste jm. automaatsed liigutused. Lisaks häälekale emotsioonile on erinevate tunnete peegelduseks meie näoilme.
Seoses naha vananemisega väheneb naha struktuuri vastupidavus kollageeni ja elastiini tootmise vähenemise tõttu, see omakorda minimeerib naha võimet parandada pidevatest kokkutõmbumistest tulenevaid mikrokahjustusi.
Võib öelda ka nii, et kudede elastsuse vähenemine ja jäigastumine viib dünaamiliste kortsude muutumiseni püsivateks sügavateks joonteks.
Spetsiifilised nahakortsud on levinud probleem, mis mõjutavad peamiselt üle 35-aastaseid inimesi. Ligikaudu selles vanuses, vahel juba ka hilisemates 20 -tes hakkavad inimest häirima kulmu- ja silmaümbruse kortsud, nasolaabiaalsed voldid ja otsaesisel asuvad jooned. Need kortsud erinevad staatilistest kortsudest, mis tekivad hilisemas eas ning on seotud vanusega, kui vananevas nahas kaob elastsus ja kollageenistruktuur laguneb.
Kuidas tekib dünaamiline korts?
Selge on see, et dünaamilised kortsud on naha vananemise alguse silmapaistev näitaja.
Selleks, et me saaksime teha erinevaid näoilmeid, toimub naha all lihaste pidev aktiivne motoorika, mis avaldab nahale suurt mehaanilist pinget. Selline pingeseisund toob tahestahtmata nähtavale dünaamilised ehk miimilised kortsud.
Sellised kortsud tulenevad neuromuskulaarsete tegevuste ja naha biomehaanika omavahelisest keerulisest koosmõjust, peamiselt näolihaste korduval kokkutõmbumisel vastuseks erinevatele ilmetele.
Dünaamiliste kortsude moodustumine algab sügaval naha all asuvatest neuromuskulaarsetest ristmikest, mis asub neuronite ja lihaste vahel. Neoromuskulaarne ristmik on lihaskiudude (skeleti) ja neoronite närviühendus.
Mis ühendab neuromuskulaarset ristmikku (tuntud nimetus ka plaat või sild)?
Neuromuskulaarne plaat ei ole eraldiolev üksus vaid ühendus, mis koosneb peamiselt kolmest erineva elemendi osast.
– Motoorne neuron, mille kaudu saabuvad närvisüsteemi bioelektrilised signaalid ja erinevad andmed.
– Lihasühendus, mille moodustavad üks või mitu lihaskiudu. Lihaskiudude membraanil (sarkolemma) on lihtsalt õeldes vastuvõtjad ehk retseptorid, mida mõjutavad erinevad ained ja mis reageerib neuronite signaali ülekandele. Sünaptilise ruumi kaudu liiguvad neuronite poolt eralduvad ained lihasesse, et stimuleerida seda. Sünaps on rakkudevaheline ühendus, kus toimub elektrilise või keemilise signaali ülekandumine neuronilt teisele neuronile või sihtrakule.
– Neurotransmitter ehk neuromediaator (virgatsaine ehk ülekandeaine, mida kutsutakse ka ajukemikaaliks) on looduslikult esinev kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis ehk närvirakus vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.
Peamine neurotransmitter ehk ajukemikaal on nimega atsetüülkoliin, mis põhjustab lihasplaadi retseptorite aktiveerimist sellisel viisil, et lihased kokku tõmbuvad.
Atsetüülkoliin on ainus neurotransmitter, mis kannab edasi impulsse lihaste liigutamiseks. Selle peamised retseptorid on muskariinsed ja nikotiinsed, viimased on kõige sagedamini neuromuskulaarses ühenduses.
Kuidas tekivad lihaspinged, mismoodi toimub lihaste liikumine, mis viib hilisemate kortsudeni?
Lihaspinged või lihaslõdvestused korduvad pidevalt, neuromuskulaarse plaadi tasandil. Neurotransmitter läbib närvisüsteemi, jõudes motoorsesse närvirakku, mille tulemusena tekitab elektrisignaal pingest sõltuvate kaltsiumikanalite aktiveerimise.
Kaltsium võimaldab aktiveerida lihaseid sisaldavaid valke, nagu aktiin ja müosiin, mis liiguvad üle üksteise, põhjustades nii lihaste kokkutõmbumist.
Kaltsium siseneb neuronisse ja võimaldab eristada atsetüülkoliini sünaptilises ehk signaali ülekande ruumis. Samal ajal võimaldab see ka eksotsütoosi vabastada. Eksotsütoos on protsess, mis toimub rakkudes teatud ainete vabanemisel väljaspool rakku.
Mis on atsetüülkoliin?
Atsetüülkoliin on orgaaniline molekul, mis toimib neurotransmitterina.
Atsetüülkoliin on ainuke neurotransmitter, mis vahendab tahtlike liigutuste minekut ajust lihastesse. Atsetüülkoliini nikotiinsed retseptorid asuvad lihastel ja motoorsed neuronid aktiveerivad neid.
Atsetüülkoliin peetakse kinni lihaskiudude membraanil esinevate nikotiiniretseptorite poolt, mis omakorda tekitab ioonkanalite avanemise.
Nende kanalite kaudu siseneb lihasmembraanidesse suur hulk naatriumiioone, mis tekitab membraanis depolarisatsiooni (polarisatsiooni vähendamine), mis lõppkokkuvõttes põhjustab lihasrakkude kaltsiumikanalite avamise. Depolarisatsioon on potentsiaalide vahe vähenemine närviraku membraani sise- ja välispinna vahel.
Kuidas lihaste kokkutõmbumine mõjutab kortsude teket?
Lihaste kokkutõmbed tõmbavad ja sikutavad pidevalt sidekoe kiude nahas, moodustades algselt ajutisi kortse.
Aja jooksul allub kude pidevale mehaanilisele survele, mis viib juba püsivate kollageenikiudude ümberkorraldamiseni. See pidev nahaalune stress võib põhjustada kollageeni vale asetuse või hiljem ka kiirema lagunemise.
Samal ajal võivad aktiivselt töötavad fibroblastid ladestada uut kollageeni, korrastamata kahjuks sealjuures olemasolevat kollageeni, võimaldades nii olemasolevatel nahavagudel püsivalt kestma jääda.
Milline on staatiline korts?
Eristades staatilisi jooni dünaamilistest, on see vahe, et staatilised kortsud tekivad teistest asjaoludest tingutult, mitte lihaste motoorikast.
Neid kortse ei saa näo lõdvestades minimeerida sest nad ei kao enam ära vaid on sõltumatud näomiimikast.
Staatiline korts areneb välja enamasti huule vahetus läheduses, peen kortsuke jookseb huuleäärtest, näitena justkui huulepulk ei püsi huulel vaid hajub huulekontuuril olevatesse pragudesse. Samuti leidub neid kortsujooni kaelal ja näo keskosas, sellised jooned võivad olla ka lõuajoonega paralleelselt. Staatilist kortsusüvendit võib leida ka laubal.
Varasemas keskeas kipub olema sedasorti kortsukesi rohkem õhukesel ja kuival nahal ning keskkonna kahjustuste tagajärjel enneaegselt vananenud nahal, hilisemas vanuses ei puudu dünaamilised ja staatilised kortsud enam kellelgi.
Millised tegurid mõjutavad staatiliste kortsude teket?
Sellise kortsu tekkeprotsessi süvendavad keskkonnategurid, nagu UV-kiirgusega kokkupuude, mis kiirendavad struktuursete valkude lagunemist nahas.
Staatilisi kortse soodustavad samuti kõikvõimalikud valed eluviisid, haigused ja loomulikult vananemine iseenesest.
See on pika aja lugu meie nahal, mis on mõjutatud paljudest teguritest (veresoonte haprus, higi- ja rasuproduktsiooni vähenemine, naha elastsuse kadumine jm.).
Tegelikult on põhimõtteliselt kõik tooted vananemisvastase toimega, mõnel on esikohal naha kaitsmine, teisel niisutus ja kolmandal kortse lõõgastav mõju
Sukeldu Kosmedicali kortse ennetavasse ja korrigeerivasse ilumaailma!
24 tundi järjestikust niisutust ja 28 päeva pärast on nahareljeef juba oluliselt elastsem! 3 in 1 toode – mitmeotstarbeline toode, mida võib kasutada seerumi, kreemi või vananemisvastase ja rahustava maskina.…
Nahka täitva toimega, kontsentreeritud seerum silma ja huuleümbrusele. Parandab aktiivselt silmalaugude toonust ja elastsust, vähendab silmaaluste "kotikeste" väljanägemist ja vertikaalseid kortsusid suu ümber. Sisaldab spetsiifilisi komplekse, millel on nähtav regenereeriv…
Kohese toimega kontsentreeritud seerum 4 tüüpi madala molekulmassiga hüaluroonhappega. Pakub kauakestvat niisutust, pinguldab nahka, minimeerib kortsukesi, täiustab naha volüümi ja vormib näoovaali. Selline mitmes molaarsuses esinev hüaluroonhappe seerum annab just…
