Õigete valikute tegemisel tuleb tähelepanelikult hinnata enda nahaseisundit.

Kui Sul on kuiv nahk, siis väldi  alkoholisisaldusega puhastusvahendeid, samuti tooteid, mis sisaldavad sulfaate, tähisega SLES/SLS Vali puhastustooted, mis on piimjad või sellised, milles on märgitud sobivus kuiva nahatüübiga. Kuivale nahatüübile on ideaalsed puhastustooted, mis koosnevad algselt geeljast õlist ja veega emulgeerides tekitavad piimja tekstuuri. Selline süsteem puhastab rasv- ja vesilahustavad mustuseosakesed, samaaegselt nahka niisutades. Samuti piimjad puhastustooted, mis on olemuselt pehmed ja omavad palju niisutavaid komponente. Puhastustoodetel võiks olla märgistus pH 5,5 või kiri, et toode on tasakaalutatud pH- tasemega.

Samuti oleks hea kasutada näovett, mis eemaldab veel omakorda kareda vee jäägid nahalt. 

Kui Su nahk on kombineeritud, siis jälgi enda nahailminguid. Kui mingil ajal tekivad väikesed ebapuhtused, võid kasutada puhastusemulsioone või vahtusid. Soovitav on tooteid miksida, hommikul leebem puhastus ja õhtul sobivate hapetega või põletikku vähendavate toimeainetega puhastustoode. Kombineeritud naha eest hoolitsemine on keeruline, sellel nahal esineb näo keskel T- tsoonis rasu kuid põsed on kuivemapoolsed. Tihti kipub nahal esinema ka ebapuhtusi.

Kui Sa käid sagedasti trennis või Su nahk kaldub higistama, siis tea, et Sulle sobivad puhastustooted, mis muudaksid naha pH madalamaks. Seega kasuta mitu korda nädalas või lausa igal õhtul näopuhastust, milles on mõõdukas happesisaldus. Higi on aluseline, ehk siis pH on kõrgem kui nahale sobiv oleks. Seetõttu võib pidev higistamine rikkuda naha hüdrolipiidkihti, muutes selle loomulikku tasakaalu. Selle tagajärjel võib nahk hakata punetama ja muutuda karedaks. Ei ole välistatud, et kui Sul on juba akne, siis võib  see muutuda põletikulisemaks, sest rohke higieritus transpordib baktereid laiali  ja aknehaige nahk kaldub aluselisema pH poole. Seetõttu on väga tähtis nahapuhastus, mis tasakaalustaks nahka.

Rasuse nahaga inimesed võiksid eelistada madalamaid pH-tasemega puhastusvahendeid. Sellise nahatüübi korral on sobilikumad geelid ja vahud, milles võiks olla ka kerge hapete koostis ja antibakteriaalsed toimeained. Kui on kalduvus aknele, siis sobivad AHA/BHA/AKA - happed. Kui on pinnakuivus ja rasune nahk, siis võiks sel hetkel eelistada hoopis PHA happeid, mis puhastavad kergelt, samal ajal nahka niisutades. Kui hapetega puhastusvahendid hakkavad nahka liialt kuivatama, tuleb neid kombineerida pehmemate puhastustoodetega. Mitte mingil juhul ei tohiks nahapealset pinda kuivaks muuta, selle tagajärjeks on punetus, mikrohaavandid ja muud erinevad reaktsioonid.

Akne naha puhul on mitu varianti puhastustoote valikus. Kui nahk on läikiv, samas pealt kare ja pindkuiv, siis puhastusvahend võiks olla leebe, geeljas ja mitte hapetega. Samuti ka sel juhul, kui kasutusel on akne ravimid, mis nagunii juba piisavalt epidermist kuivatavad. Ei ole soovitatav nahka üle puhastada. Siin tuleb aru saada, et rasuproduktsioon on seda aktiivsem, mida rohkem naha pealsel tekstuurilt loomulikku rasu ära nühitakse, see puudutab ka näiteks kombineeritud ja rasuse nahatüübi esindajaid. Rasu tootmise häire võib tekkida  ka näiteks graanulitega teralist koorimismeetodit üleliigselt harrastades. Kui on akne, mida püütakse koduste meetoditega kontrolli alla hoida, siis võib erinevate hapete kombinatsioon nahapuhastuse rituaalis igapäevaselt (1 -2 x) sobida, samaaegselt tuleb jälgida naha olukorda. Kui nahk muutub kihelevaks, hakkab tekkima punetav foon ja muutub karedaks, tuleb teha karmimal puhastusel paus või  kasutada happepuhastust mõnel korral nädalas. Eriti tähelepanelik peab olema aktiivse puhastusega sel juhul, kui kasutatakse kodus hapete ja retinooli kreeme või iganädalasi koduhappeid. Kui Sa oled iseenda kodune kosmeetik, siis pead Sa oskama analüüsida nahal toimuvaid muutusi, et põletikuline protsess ei laieneks.

Tundliku naha jaoks vajad põhipuhastusvahendeid, mis ei sisalda tugevat lõhna ega lisaaineid. Väga hästi võivad sobida looduslikud kerged puhastusained, mis ei ole abrassiivsed. Samuti tooted, mille pH on tasakaalustatud. Siiski peab arvestama, et tundlik nahk ei ole tegelikult nahatüüp vaid reaktsioon millelegi. Selgita välja, kas Sinu naha tundlikkus on tekkinud valede, liialt tugevate hooldustoodete tagajärjel, ilmastikuga kaasnevast nahareaktsioonist, ravimitest, rosaatsea seisundist või allergiast. Osaliselt arvatakse tänapäeval tundlikuks nahaks ka geneetiliselt õhukest epidermist, millest tulenevalt on kapillaarid nahapinnale lähemal, seetõttu nahk reageerib eranditult kõigele ja tema kaitsevõime on väiksem. Tundlik nahk reageerib ruttu, tekib punetamine, kuumus ja kipitav tunne. Enamikel juhtudel on tekkinud näonahale mikrohaavandid, mis mingi aine pealekandmisel väljenduvad nii, nagu eelpool nimetatud. Kui nahk reageerib lööbeelementide ja punetava fooniga, siis võib olla tegemist tõsisema allergilise reaktsiooniga või nahapõletikuga. Peaaegu 90% on naha tundlikkus tekkinud pinnakuivusest. Taastada tuleb naha loomulik mikrobioom, et nahk suudaks ennast ise kaitsta. Allergia korral tuleb hoiduda allergeenist. PS. Kui nahk hakkab kergelt punetama käega katsudes või mingi toote pealekandmisel aga siiski taastub koheselt normaalse värvusega nahatooniks ja muid vaevusi ei tekita, sel juhul ei ole vaja juhinduda tundlikust nahast. Tegemist on kapillaaride reageerimisega retseptoritele.  

Koorimine aitab nahka poleerida, hoides naha siidiselt pehme ja sileda, eemaldades surnud naharakud. Koorimine on kasulik ka pigmenteerunud rakkude lõhustamiseks. Regulaarselt koorides paraneb naha võime omastada kosmeetiliste toodetest saadavaid aktiivaineid, suutes seeläbi tagada nahale stimulatsiooni, kaitse ja niisutuse. Naha koorimine soodustab vereringet ja stimuleerib lümfi äravoolu. 

Nahk uuendab noorel nahal loomulikult rakke iga 21- 28 päeva järel. Vanemas eas juba palju aeglasemas tempos. Kui rakkude jagunemine on aeglane, millest sõltuvalt ka ka pindmised surnud rakud ei eraldu, võivad tulemuseks olla tuhmid, kuivad ja ketendavad laigud, elutult hallikas nahatoon, kortsujooned.

Noorel nahal aitab koorimine säilitada klaari jume, vältida ummistusi ja ühtlustada naha struktuuri. Vanemal nahal on esmatähtis koorimine seetõttu, et naharakud suudaksid jaguneda alt poolt ülespoole, kiirendades naha ainevahetuslikke protsesse.

Kui noores eas on sarvkihi (surnud naharakud) paksenemise tõttu nahk ebapuhtusele vastuvõtlik, siis vanemas eas võib sarvkihi paksenemine olla põhjuseks kortsude tekkele ja elastsuse kaole.

Rasune-, aknele kalduv-, samuti pigmendihäiretega nahk vajab head koorimisrutiini. Koorimine võib aidata poore lahti sulatada, et minimeerida komedoonide teket. Tihti kardetakse, et akne puhul ei ole koorimine sobilik, kuid õrn koorimisrežiim võib aidata baktereid vähendada ja parandada uute naharakkude tootmist. Välistada tuleb tugevaid graanuleid ja jõulist naha hõõrumist. Vastasel juhul võib avastada, et nahk muutub  pinnakuivaks ja põletikukolded aktiveeruvad.

Kuiva naha korral peab samuti koorima, kuigi vahel võib see tunduda absurdne, sest nahk on õrn, õhuke ja kipitav. Siiski on kuiva naha koorimise mõte suures osas just stimalatsioonis. Kui elutud rakud eemalduvad naha pinnalt, siis samaaegselt paraneb vereringe, mille käigus kuiv nahk saab vajalikku energiat. Kui vanad rakuelemendid on naha pinnalt pehmelt eemaldunud, tekib ka parem võimalus aktiivainete transportimisel, et tagada niisutus ja taastada kaitsebarjäär.

Niisiis, nahka koorima peab igas vanuses ja iga nahatüübiga.

Koorijad liigituvad kolme rühma- abrasiivsed (graanulid), erineva spetsiifikaga happed ja ensüümid.

Kõige kergem ja ohutum oma olemuselt on ensüümkoorija, mis puhastab rakkude vahelist valguliste sidemete massi, soodustades seeläbi keratiinikihi pehmenemist. Ainsaks ebasobivuseks võib olla osade inimeste allergia, näiteks ananassi ja sellest saadava bromelaiini suhtes. Teine enim kasutatav ensüüm on sellistes toodetes papaiast saadud papaiin. Ensüümkoorija sobib ka tundlikule, pinnakuivale ja kuivale  nahale väga hästi. Tänapäeva koorijad on maski sarnased, mis jäetakse naha peale ja seejärel pestakse maha leige veega. On ka selliseid koorijaid, mis kergelt masseerides ja kokkupuutel nahaga hakkavad eraldama imekergeid graanuleid, mis koguvad enda sisse nahamustuse. Sellised ensüümid sobivad nahale, mis ei ole ärritustele vastuvõtlik.

Ensüümkoorija on nagu pehme amps nahale, mida võib kasutada paar korda nädalas. Sõltub sellest, milline on tavahooldus. Näiteks kuiva nahaga inimene kasutab tihti väga lipiidseid (rasuseid) kreeme, milles olevad baasained jäävad osaliselt nahapinnale, sõltumata sellest et nahka pestakse. Selleks, et toimiks igapäevane aktiivainete imendumine, tuleb rakkude vahel olevat jääkainete massi nö. lahti murda ja selleks sobivad väga hästi ensüümid. PS. Ensüümkoorijad sobivad hästi ka huultele, 2-3 minutiliseks turgutuseks.

Abrasiivse teralise koorija eelistajaid on palju, eelkõige seetõttu, et sellest tuntav kasu on kohe käega katsutav siledus. Risk on see, et inimene ei tunneta piire, hõõrub nahka liiga kaua ja tugevalt, mille tagajärjeks on võimalik pinnakuivus ja marrastus. Selline koorija ei võimalda nahka ühtlaselt koorida aga toimib siiski nahka ergutavana. Koorijaid on erinevate teradega, nüüdsel ajal toodetakse näole väga palju pehmeteralisi koorijaid. Kahjuks valitakse tihti valitakse ka liialt abrasiivne suureteralise graanuliga koorija, mis sobib ainult väga rasuse ja suurepoorilisel naha korral kuid mitte kuivale ega aknelisele nahale. Põletikulise akne korral tuleb teada, et surve mädakolletele avab Bandora laeka ja suure tõenäosusega kannab põletikulisi baktereid laiali. Kui eelistada siiski graanulitega koorijat, siis on soovitatav asetada see niiskele nahale ja seejärel mõne sekundi vältel veega emulgeerida, ringlevate liigutustega masseerides, mitte liialt surudes. Eemaldada leige veega. Põletikulisele aknele sobivad siiski paremini happekoorijad, komedogeensele aknele sobivad mõlemad lahendused.

Teraline koorimine sobib rasusele nahale 1-2 korda nädalas, kuivale nahale (väga õrna graanuliga) 1 kord nädalas või üle ühe nädala.  Pindkuivale nahale võiks eelistada ensüüme.

Koduseid happekoorijaid on erinevaid. On agressiivseid koorijaid, milles on koos happed ja abrasiivsed terakesed. Vähesel määral tehakse ka koduhooldusesse selliseid happekoorijaid, mis on maskilaadsed. Need on enamjaolt konsistensilt geeljad, neid hoitakse peal teatud minutid ja eemaldatakse veega. Ei vaja neutraliseerimist. Soovituslik pH 3,5-4 Kui koduhappel on pH 4 , siis on toote eesmärk tasakaalustada naha loomulikku keskkonda, et nahk oleks suuteline ennast kaitsma, hoides naharasu ja keramiidide (loomulik niisutusfaktor epidermises) tootmist tasakaalus. Kui tootel on pH 3 siis on nahk võimeline mingil määral stimuleerima nahaaluseid protsesse, mille mõju võib nimetada juba ka kaudselt nahka noorendavaks. Kasutades koduhoolduses veelgi madalama pH skaalaga koorijat, on vastutus eelkõige inimesel endal. Selline toode kodustes tingimustes võib nahaseisundit parandada salongihoolduse tasemel kuid võib ka hoopis rikkuda naha loomulikku kooslust. Tugevaid tooteid tuleb kasutada järkjärgult ja teadlikult. Kahjuks inimesed hindavad enda naha olukorda tihti valesti, arvates, et nahk on oluliselt tugevam ja just seetõttu hakkavad kodus kasutama liiga tihedalt kangeid happeid. PS. Mõõdukus ja vaatlus ennekõike. Kui kasutatakse happeid, siis surnud naharakud irduvad märkamatult, mis viib selleni, et rakkude võimalus allpool nahas jaguneda kiireneb ja nahale peale kantud toimeained imenduvad sügavamale. Tulemuseks on elujõulisem nahk. 

Kui tihti tuleks nahka koorida?

Kui valida õiged koorimise meetodid, arvestades naha olukorda, siis 1-2 x nädalas. Happekoorimine rasusele nahale on sobilik 1-2 x nädalas, kuivale nahale 2 x kuus (järgides tootja poolset soovitust sest kõik oleneb tootest).

Maskidest võib kindlasti olla palju kasu nahale, muidugi eeldusel, et kasutatakse sobivaid valikuid, vastasel juhul võivad nad teha rohkem kahju kui kasu. Mask hoiab niiskuse või muu vajaliku koostisosa nahas kinni ja loob kile, mis aitab kas niisutada, kuivatada või koorida nahka. Kõik olenevalt eesmärgist. Seetõttu võimaldavad näomaskid koostisosadel lühikese aja jooksul paremini naha sisse tungida.

Näomask võib olla suurepärane viis naha täiendavaks turgutamiseks – siiski tuleb meeles pidada, et rohkem koostisosi ei tähenda paremat toodet. Mida pikem on koostisainete loetelu, seda suurem on võimalus, et miski ärritab nahka.

Näomaskid, mille peamine koostis on hape, väävel, savi või aktiivsüsi  jm., võivad olla tõhusad pooride ummistumise vältimisel. Sobilikud rasusele nahale. Mõned maskid kuivavad nahal, mõned kooritakse ära, teised aga eemaldatakse pesemisega.

Kui nahk on kuivemapoolne, siis võiks eelistada kreemjaid maske. Eriti sobiksid vitamiinidega ja asendamatute rasvhapetega nahka toitvad maskid.

Kui nahk on pinnakuiv, siis sobivad niisutavad maskid, need sisaldavad niisutavaid aineid, enamjaolt on kõigis hüaluroonhape, keramiidid, aloe vera esindatud. Sellised maskid ei tohi olla nahka toitvad, erand ainult sel juhul kui tegemist on kuiva+pindkuiva nahaga.

Kui nahk on vananev, siis lisatakse maski taimsed östrogeenid ja tüvirakud, signaalpeptiidid ja erinevad noorendavad taimsed ekstraktid, antioksüdandid, kindlasti ka vitamiinid.

Tundliku naha korral on soovitav valida kreemjas (vahel muide ka savipõhjaline mask), mille põhiline fookus on naharetseptorite mahasurumine, kapillaaride tugevdamine. Levinud koostisosa on B3 vitamiin, bioflavonoidid, erinevad taimsed ekstraktid ja pantenool. Maski olemus on jahe, et kapillaare ahendada. Väga tihti kasutatkse vetikal baseeruvaid alginaatmaske.

Väsinud ja tuhmile nahale soovitatakse vitamiinimaske aga ka hapnikumaske, mis on praegusel ajal uus trend. Mõned karboksümaskid CO2 (lihtsalt nimetatult hapnikumaskid) kihisevad, muutudes vahuks ja toimivad väga kiiresti, nahka äratavalt. Igale  nahatüübile, v.a kui nahk on väga tundlik.

Kodused efektmaskid. Need on tavaliselt fliismaskid, mille koostisosad on konsentratsioonilt tugevatoimelised. Niisutus on kohene. Tavaliselt sisaldavad ka miimikakortse pärssivaid botoxilaadseid peptiide, merelise päritoluga kollageeni, hüaluroonhapet jm.

Aga on olemas ka öömaskid. Need on väga tugevatoimelised, mõeldud nahka ärgitama öisel ajal. Nad on tugevama toimega kui öökreemid, seetõttu pannakse selline mask nahale ainult 1-2 x nädalas. Boonusena on, et maha pesema peab öömaski alles hommikul. Selline mask valitakse vastavalt naha vanusele ja olukorrale. On maske, mis on retinooli ja happepõhised, on maske milles on stimulantidena koostises peptiidid, tüvirakud, hüaluroonhape, vitamiinid jne. Nooremas eas peab täpselt teadma, milline mask sobib. Öömask võiks rohkem sobida kuivale ja/või vananevale nahale. Liiga pinguldava või toitva toote pikaaegsel kasutamisel võib noor nahk laisaks muutuda ja hoopis kiiremini vananeda. 

Nahka tuleb elustada ainult sel määral, et ta ise tööle hakkab!

Maskitada võiks nägu, kaela ja dekolteed  1-2 x nädalas. Parem vähem kui rohkem. Toitvad ja niisutavad maskid sobivad ka kätenahale. Mask muudab naha koheselt klaariks, kui võrrelda igapäevase kreemiga, mis tundub nagu tavaline märkamatu rutiin, siis maskitamise efekt on koheselt nähtav. Ükskõik millise mõjuspektriga maski Sa teed!

Seerumitel on nahale tugev mõju just seetõttu, et nad sisaldavad väga kontsentreeritud koostiseid. Seerumite abiga hooldatakse enamjaolt spetsiifilisi nahahooldusprobleeme, milleks on vananemine, punetus, kuivus, akne või pigmendiplekid.

Seerumid erinevad losjoonidest ja kreemidest aktiivsuse ja osaliselt ka tekstuuri tõttu. Losjoonid on tavaliselt kergelt piimjad ja kreemid on õlisema tekstuuriga. Seerum on oma olemuselt vedelam geeljas toode. Sageli võib kohata kaubanduses ka piimjaid, seerumi nime kandvaid tooteid.

Tähtsaim eristus on see, et erinevalt losjoonist ja kreemist, on seerum mõeldud täielikult nahka sisse imenduma,  mitte jääma naha pinnale ja looma barjääri. Samuti on seerumite mõju kordades efektiivsem. Seerum koosneb väiksematest molekulidest, mis on täidetud aktiivsete mõjuainetega, mis on suutelised tungima läbi erinevate nahakihtide, et töötada sügavamal rakutasemel. Seerum mõjutab oluliselt positiivseid muutusi nahal. 

Loomulikult koostis. See kehtib tegelikult kõigi nahahooldustoodete puhul. Seerumite osas on koostis väga oluline seetõttu, et kindla suunitlusega aktiivained peavad suutma läbida nahastruktuuri. Kui nad seda ei suuda, pole vahet, kui suurepärased nad tunduvad. Seerum on konkurentsitult koduse nahahoolduse kõige võimsam toode. Just seetõttu peaks seerumi valikul orienteeruma hästi, tundes oma naha seisundit, et valida õige seerum. Seerumid on eelkõige head niisutajad. Kui neis on häid niisutavaid komponente, siis need omakorda parandavad muude aktiivainete sügavale imendumist.

Näoseerum võib pakkuda mitmeid eeliseid. Hea seerum sisaldab õiget segu peptiididest, antioksüdantidest, koorijatest, niisutajatest, taimsetest ürtidest, fütohormoonidest ning muudest kasulikest koostisosadest. Tänu oma konsistentsile imenduvad seerumid kiiresti. See tähendab, et need saavad naha igapäevase niiskusbarjääri loomulikuks osaks, hoides seda parimas optimaalses seisukorras.

Kui mingil hetkel tundub, et tavaline igapäevane hooldusrutiin ei aita probleemi lahendada või justkui ei muuda enam paremaks midagi, siis turguta enda nahka seerumiga. Võib olla ka selline olukord, et oled liiga kaua kasutanud ühtesid ja samu tooteid, millele nahk ei reageeri enam silmaga nähtavalt. Pettumuse põhjuseks võib ka olla see, et oled teinud eelnevalt tooteid ostes vale valiku või ei kasuta neid siiski igapäevaselt. Kui soovid kiireid märgatavaid tulemusi, siis panusta alati seerumile. Tegelikult võikski öelda, et seerumid on SOS kiirabi, mis  põhiliselt ravivad ja turgutavad nahka. Sinna võib liigitada muidugi veel hulk alajaotisi- rahustavad, niisutavad jne.

Seerumi lisamine koduhooldusesse sobib suurepäraselt tundlikule nahale, kuna on väga kerge ja sisaldab oluliselt vähem eeterlikke õlisid kui niisutav kreem. Seetõttu ei ole seerum tundlikku nahka ärritav.

Seerumid sobivad suurepäraselt rasusele või kombineeritud nahale, samuti akne nahale. Koostised on tavaliselt õlivabad ja ei ummista nahka. Aktiivsed ained seerumis reguleerivad rasunäärmete aktiivsust ja vähendavad sellest tulenevalt naha läikimist.

Seerumeid võib kasutada iga nahapiirkonna jaoks kohandatud raviplaani järgimisel. Kombineeritud naha puhul võib erinevaid seerumeid miksida vastavalt naha olukorrale, nii üliniisutava kui ka rasueritust reguleeriva suunitlusega.

Nahka noorendava näoseerumi kasutamise üks peamisi eeliseid on see, et seerum töötab rakutasandil. Olulisi naha struktuuride muutusi esilekutsuvad aktiivained suudavad tungida sügavamale naha sisse kui muud kosmeetikatooted. Just sellepärast  on seerum võimeline kortsupõhja siluma, rakke uuendama ja nahatekstuuri noorendama.

Näoseerumid on loodud konkreetsete probleemide lahendamiseks. Keerulisem on hakkama saada pigmendihäiretega, kergem on neist hoiduda. Kuid kui juba on laigud tekkinud, siis regulaarne nahka kooriv ja uuendav seerum võib hästi  hakkama saada pindmiste pigmendilaikudega. Tegelikult on juba ainuüksi nahka niisutav seerum võimeline kiiremini käivitama naha ainevahetuse, mille käigus kiireneb rakkude jaotumise protsess ja pigment kihistub ise välja. Kui on aga tegemist nahal juba aastaid olnud pigmendiladestustega, siis tuleb varuda rohkem kannatust, järgida nii kodust kui salongis soovitatud raviskeemi koos koorimiste ja mõningal juhul siiski ka aparaatsete hooldustega. Kui ei kaitsta nahka UV-kiirguse eest, siis pigment kipub ladestuma järjest sügavamale nahakihti.

Seerumid peavad kaitsma nahka keskkonnakahjustuse eest. Naha kuivuse ja pindkuivuse tõttu võib olla naha kaitsebarjäär häiritud. Kui nahas on piisavalt vett, siis on ta suuteline imedeks. Hüaluroonhape on seerumites mitme erineva molekulaarsusega. Iga molekuli suurus näitab kui palju on ta võimeline endaga vett siduma ja millises nahakihis on ta võimeline tegutsema. Selline seerum sobib igale nahatüübile. Kui nahk on  tundlik, siis siin võiks soovitada eelkõige pindmise ja keskmise molekulaarsusega hüaluroonhapet, sest väga sügavale ulatuv HA võib vahel nahka siiski ärritada. Niiskus annab nahale volüümi, elimineerib kareduse ja pinguloleku tunde. Tegelikult on selline niisutav seerum sobiv, et vältida nahal kortsude ja peente joonte enneaegset ilmumist.

Hooajaliselt muutub kliima, mis toob tihti kaasa halvad tagajärjed ja mängib olulist rolli nahahoolduse valikutes. Õhuniiskus muutub, külm ja tuuled kuivatavad nahka. Talvisel ajal aktiveeruvad rasunäärmed, et kaitsta nahka õues oleva madala ja toas tekkiva kuiva temperatuuri eest. See võib süveneda aknet ja rasust nahka. Samas võib nahk kalduda pinnakuivusele. Vali koduhooldusel seerumid, mis on suutelised poore puhastama ja nahka niisutama. 

Sügis-talvistel ilmastikutingimustel ja kuival nahal on tugev seos, sest vesi aurustub nahas kiiremini just siis kui õhk on külm ja kuiv, näiteks talvel. Nahk kaotab rohkem kui 25 protsenti oma võimest talvel niiskust siduda. Seepärast peaks kuiva naha korral külmal ajal kasutama seerumeid, mis on toitvad ja niisutavad. Õlipõhised seerumid on talvel suurepärased niiskuse lukustamiseks, kuid suviselt soojema temperatuuri ja kõrgema õhuniiskuse korral peame laskma hoopis nahal hingata. Kevade alguses vajab nahk ka energiat, mille ta saab suurepäraselt kätte vitamiinidest.

Kevadel võivad olla nahas dramaatilised mõjutused, mis tekivad temperatuuri, erksa päikese käes viibimise ja madala niiskuse tasemega, põhjustada ka ärritust ja muid nahaprobleeme. Sama kehtib ka suvise hooaja kohta, mil veepõhised seerumid on parimad naha turgutajad, kuna need levivad kiiremini ja imenduvad kergesti nahka. 

Kevade alguses vajab nahk ka täiendavat energiat, on olemas suurepärased vitamiinikokteilid, mis sobivad ka rasusele nahale. Kevad-suvisel ajal kasuta samuti seerumeid, mis toimivad antioksüdantselt, vältides ummistusi ja tagades niiskuse säilitamise. Suvisel ajal saab seerumi valikul määravaks UV- kiirguse poolt põhjustatud stressifaktor ja kuivus.

Seerumeid võib olla kodus mitu erinevat. Kiiresti reageerivale nahale soovitatakse siiski ühe ja sama brändi seerumid. Neid saab omavahel miksida, olenevalt naha seisundist ja lähtudes õuetingimustest.

Nahka mõjutavateks teguriteks on vahelduv temperatuur, haigused, vale toitumine, veepuudus ja loomulikult hooldamatus. Kõik need probleeme põhjustavad tegurid võivad olla ajutised ja ületatavad, kui kasutada nahahoolduses  regulaarselt häid igapäevaseid tooteid, eeldatavasti koos seerumitega.

Seerumeid kasutatakse 1-2 x päevas ja alati peale näopuhastust ja enne kreemi. Seerumile peab peale panema sobiva kreemilaadse toote sest seerum ei toimi optimaalselt siis, kui nahk jääb pealt kaitsebarjäärita. Seerumit võib panna ka maski alla, täiendavaks mõjuks.

PS. Seerum ei ole mõeldud kasutamiseks 350 päeva aastas. Hooajaliselt naha turgutamiseks, mingitel naha mõõnaperioodidel. Jälle see kuldne meeldetuletus, et nahka ei tohi muuta sõltlaseks.

Kreemidel on suuremad molekulid kui seerumitel, mistõttu nad ei pruugi tungida sügavale epidermisesse, jäädes vaid pinnakihti. Liigitame ka losjoone kergemateks kreemideks, sest nad on samuti õli- ja veefaasi homogeensed segud. Nimetus ja omadused tulenevad sellest kas tootel on kasutatud vesi-õlis faasi või õli-vees faasi. Kreemide peamine eelis on see, et nad tihendavad nahka, lukustades kinni niiskuse ja toitained. Siiski on kreemide tehnoloogia teinud tohutuid edusamme, kasutades aktiivseid transpordisüsteeme, et jõuda sügavale nahka. Sellised tooted on parimatel brändidel.

Lihtsad kreemid on sobilikud noorele nahale, ka päikesekaitse seisukohalt on  pindmised kreemid efektiivsed. Samuti on kuivema sündroomiga nahahaiguse seisukohalt väga tähtis just pindmine niiskuse lukustus.

Päevakreemi põhiülesanne on tegelikult niisutamine. See toode hoiab vett nahas kinni ja annab nahale pehmema ja siledama välimuse. Päevakreemi kasutamine niisutab ja kaitseb läbi niisutuse nahka, et vältida pinge- ja ebamugavustunnet. Päevasel ajal on nahk laisk ja puhkab. Teada on, et nahk ei tööta päeval aktiivselt. Sellest lähtudes aitab päevane kreem kaitsta nahka väliskeskkonnast tekkivate mõjude eest. Päike, tuul ja külm teeksid naha kuivaks ja tundlikuks. Kui naha rasunäärmed toodavad piisavalt naharasu, siis rasu ise tagab mingil määral nahale kaitse. Hullem on siis, kui on kuiv nahatüüp. Päevakreemist tulenev niisutus tagab nahale elastsuse ja ei lase sarvkihil praguneda, mille tagajärjeks oleks pindkuivus.  Peab meeles pidama tõsiasja, et naha tervis sõltub otseses mõttes niiskusest. 

Kosmeetikatööstus areneb kiiremini kui miski muu valdkond. Nüüd on  olemas ka sellised päevakreemid, milles käsitletav tehnoloogia transpordib aktiivained ise naha sügavusse, ilma et vajaks selleks läbivuseks nahalt otsest energiat. Aktiivsed toimeained töötavad rakutasandil.

UV- kiirgus on otsene vananemise soodustaja. UVB- kiired põletavad nahka, tekitades võimalusi hilisemaks nahakasvajate tekkeks ja UVA- kiired läbivad nahakihid, jõudes sügavale pärisnahka ning kahjustades seal rakke, mis toodavad sidekoelisi valke ehk kollageeni. Samuti kahjustavad nad rakkude DNA- struktuuri, muutes naha märklauaks vähkkasvajatele. Päikesekahjustuse tagajärjel tekivad ka muutused nahapigmendis, olles ajutised või igavesed. UV- kaitsekreemid on vajalikud nahatervise seisukohalt. Nüüdseks on olemas ka sellised kreemid, mis suudavad tagada IRA- kiirguse vastase bloki, sest teada on, et arvutiekraanidelt kumav sinine valgus on samuti nahka vanandav.

UV- kiirgus on olemuselt vaba radikaal ja vaba radikaal on lihtsalt öeldes, võimalik raku surm. Kaitsekreemi valikul tuleb määratleda ajalist (tunnid) viibimist õues ja päikese intensiivsusest (nt. lõunane aeg) soovitatavalt SPF 30-50

Kaitsekreemide seletus on kahjuks küll veidi ebaselge, kui osade toodete peal on märgitud nt. tundide arv, kui kaua toode peaks nahka kaitsma, siis ometigi on teada soovitus, et kreemikihti tuleb intensiivse päikese käes olles vähemalt iga 2 -he tunni järel uuesti nahale lisada. Siin saavad määravaks asjaolud, et nahk higistab, see tegevus aga muudab kaitsekomponendi vastupanu. Samuti merevesi, mis on soolane. Soovituslik on rannas olles eelnevalt puhastada näonahk mingi leebe puhastusainega immutatud ühekordse salvrätiga ja seejärel kanda uuesti kaitsekreem näole. Loomulikult ei ole see mõeldav iga 5 minuti möödudes. Keha puhul puhastus rannas võimalik ei ole, seetõttu lisatakse lihtsalt mingi aja jooksul täiendav kaitsekiht toodet.

Samuti määratletakse kaitsefunktsiooni nii, et 1 SPF vastab 20 minutisele kaitsele. Näide: SPF 4 kaitsefaktoriga kreem peaks tagama 80 min. kaitset. Naha enda loomulik kaitse on  olenevalt nahatüübist 10- 20 min. Niisiis, SPF 4 kreemiga võiks viibida õues ca. 100 minutit. Rannamõnude nautlemine on siiski intensiivsem kui tänaval katuste varjudes jalutamine. Just seetõttu ei saa rannaliival kaua lesida ainult hommikuse ühe kreemikogusega.

PS. Kui nahk on juba punane, siis on toimunud nahapõletus. Kergelt tekkiv roosatus väljendab enamasti soojuse tagajärjel tekkinud vereringe aktiveerimist. Tumedama nahatüübiga inimesed arvavad ekslikult, et neid päike ei mõjuta, kuna nad nö. ei kõrbe kunagi ära. Tegelikult ilma kaitsekreemita päevitamine mõjutab nende nahka UVA kiirguse läbi, mis otseses mõttes ründab naha dermaalset kihti, tulemuseks on naha kiirem vananemine. 

Kui nahk on rosaatsea või mõne muu väljendunud nahaprobleemiga, siis on müügil juba ka ülitugeva SPF kaitsega tooteid. UV- kaitsekreemid sobivad kasutuseks ka külmemal ajal oma katva tekstuuri tõttu,  miinuseks võib olla rasusemal nahal pooride ummistus aga see sõltub siiski konkreetsest tootest.

Öösel nahk uueneb. Tegelikult ütleb see sõna juba kogu tõe. Järeldus on, et nahk on vastuvõtlik kõigele, mis talle antakse. Ta kasutab ära kõiki aktiivaineid, olenevalt nahatüübist, vanusest, seisundist. Kui keha puhkab, siis nahk öösel töötab. Öökreem on tavalisest lihtsast päevakreemist kontsentreeritum, ta sisaldab kasvufaktoreid, tüvirakke, fütoöstrogeene jne. Samuti on ta koostises retinooli, mis uuendab nahka seestpoolt. Happed, niisutajad jne. Loetelu aktiivsetest toimeainetest on lõputu.

Öökreem sobib siiski alates 25 eluaastast ja seljuhul võiks ta olla oma olemuselt niisutav, mitte nahka pinguldav. Kui on tegemist noorega, kellel on probleemne nahk, siis on olemas sobivad hapete või probiootikumidega öötooted, mis on spetsiaalselt naha seisukorda parandava toimega. Tervele, normaalsele noorele nahale ei ole vaja vananemisvastast ja rikkalikku öökreemi, see võib rikkuda naha loomuliku  tasakaalu ja muuta naha seeläbi hoopis probleemseks.