Blogi

Sügisene nahahooldus – mida vajab nahk sügisel? Suvel võib nahk tunduda kuidagi eriti lihtne. Päike annab jumele värvi, hommikune näopesu ei tekita võib-olla mingit kiskuvat tunnet ja kergest geelkreemist tundub täiesti piisavat. Siis tuleb september, millele järgneb lõikava tuulega oktoober… Hommikul on õhus juba jahedust, õhtud lähevad kiiremini pimedaks ja ühel hetkel avastad, et nahk ei ole enam päris selline nagu veel paar nädalat tagasi. Põsed kisuvad. Nahk tundub kuivem. Meik ei jää enam nii ilusasti. Mõni tavapärane toode hakkab isegi veidi kipitama. See ei tähenda tingimata, et nahaga on midagi valesti. Sügis on lihtsalt aeg, mil tasub oma nahahooldus üle vaadata. Miks nahk sügisel niiskust kaotama hakkab? Sügise juures on natuke petlik see, et õues võib olla küll niiske ja vihmane, aga see ei tähenda, et nahk oleks seetõttu paremini niisutatud. Jahedam õhk, tuul, temperatuuride kõikumine ning peagi algav kütteperiood panevad naha hoopis teistsugusesse keskkonda. Kõige esimesena märkamegi sageli pinnakuivust – nahk hakkab kiskuma, tundub kare või tekivad kuivusest peened jooned. Esimesed märgid on tavaliselt üsna lihtsad: nahk tundub kuiv või kiskuv pind on karedam meik ei jää enam ühtlaselt tekivad väikesed kuivusjooned nahk tundub vähem pehme ja elastne Mina ei soovitaks siinkohal kohe kümmet uut toodet ostma minna. Ma alustaksin hoopis sellest, et vaataksin üle, kas nahk saab piisavalt niiskust ja kas valitud tooted aitavad sellel niiskusel ka nahas püsida. Sügisel mõtle niisutusest kahel suunal Niisutamise puhul räägime tegelikult kahest asjast. Esiteks on vaja nahale niiskust juurde anda. Selleks on väga head niiskust siduvad koostisosad nagu hüaluroonhape, keramiid ja glütseriin. Kui nahk tundub päeva jooksul kuiv, võiks kindlasti lisada oma rutiini niisutava seerumi. Teiseks on oluline aidata sellel niiskusel nahas püsida. Siin tulevad mängu kreemid ja koostisosad, mis aitavad nahka pehmendada ning toetada naha kaitsebarjääri. Kui naha kaitsebarjäär on nõrgenenud, võib nahk niiskust kiiremini kaotada. Siis võib juhtuda, et paned hommikul niisutava seerumi peale, aga õhtuks tundub nahk jälle kuiv. Sügisel tasub seetõttu mõelda ka naha pehmendamisele ja kaitsmisele. Abiks võivad olla näiteks skvalaan, lipiidid, rasvhapped, pantenool ja niatsiinamiid. Kui suvine kerge geel või kreem sügisel enam nii hästi ei sobi, ei tähenda see, et toode oleks halb – lihtsalt on muutunud nahahoolduse tingimused. Suvel võivad kerged ja kiiresti imenduvad tekstuurid olla väga mõnusad, kuid jahedamate ilmade, tuule ja hiljem ka kuiva kütteõhu saabudes võib nahk vajada rohkem kaitset. Väga kerge, peamiselt vesise tekstuuriga toode ei pruugi enam anda nahale piisavalt pehmust ja kaitset ning aidata niiskusel nahas püsida. Seetõttu võib sügisel olla õige aeg valida veidi toitvam kreem. Aga siin on üks oluline nüanss – toote tunnetuslikult paks või rasvane tekstuur ei tähenda automaatselt, et kreem on nahale toitvam või paremini kaitsev. Ka kergema ja kiiresti imenduva tekstuuriga kreem võib sisaldada väga häid pehmendavaid ning naha kaitsebarjääri toetavaid koostisosi. Oluline ei ole ainult see, kuidas kreem nahal tundub, vaid ka see, mida see tegelikult sisaldab ja kuidas sinu nahk sellele reageerib. Seega ei pea sügisel otsima tingimata kõige paksemat või rasvasemat kreemi. Mõne naha puhul võib just kergema tekstuuriga, kuid hästi läbimõeldud koostisega kreem olla täiesti piisav. Teise naha puhul võib jälle olla vaja rikkalikumat hooldust. Rasuse või kombineeritud naha puhul ei peaks automaatselt võtma kasutusele kõige paksema tekstuuriga kreemi. Ka siis tasub lähtuda sellest, mida sinu nahk tegelikult vajab. Kui nahk on rasusem, kuid samal ajal pinnakuiv või lausa tundlik, võib talle sobida hoopis kergema tekstuuriga, kuid hästi niisutav ja nahka kaitsev kreem. Ehk teisisõnu – ära vali kreemi ainult tekstuuri järgi, vaid vaata ka koostist ja jälgi oma nahka. Kõige parem märk on tegelikult Sinu enda nahk. Kui pärast kreemi kasutamist tekib kiiresti kiskuv või kuiv tunne, põsed muutuvad karedaks või nahk tundub külma ja tuulega ebamugav, võib olla aeg oma kreem üle vaadata. Seerum ja kreem ei ole konkurendid. Nad võivad täiesti vabalt üksteist just täiendada. Sügis ei tähenda ainult rohkem niisutust – mõtle ka naha kaitsele Sügisel vajab nahk kaitset mitte ainult päikese eest. Külmem temperatuur, tuul ja kuivem siseõhk võivad suurendada naha niiskuskadu ning muuta naha kuivemaks ja tundlikumaks. Siin ei pea SPF-kreem olema tingimata ainult suvine toode. Hästi valitud SPF võib täita korraga mitut rolli – pakkuda vajalikku UV-kaitset ning tänu oma koostisele jätta nahale ka kaitsva kihi, mis aitab vähendada niiskuskadu ja kaitsta nahka väliskeskkonna kuivatava mõju eest. Näiteks Kosmedical e-poe valikus olev Sun Care Cream SPF 50 on koostatud nii, et see ei jäta nahale rasket ega rasvast tunnet, kuid sisaldab samal ajal nahka pehmendavaid ja niiskuskadu vähendavaid koostisosi. Seetõttu võib see olla sügisel väga hea päevakreemi ja SPF-i kombinatsioon – eriti siis, kui nahk ei vaja eraldi väga rikkalikku kreemi selle alla. Külmema aastaaja puhul on oluline siiski vaadata kogu toodet, mitte ainult SPF-numbrit. Kõrge SPF ütleb meile, millise UV-kaitse toode annab, kuid see, kui hästi kreem aitab nahal toime tulla külma, tuule ja kuivema õhuga, sõltub juba ülejäänud koostisest. Seega ei pea sügisel alati mõtlema, et nahale tuleb päeval panna võimalikult palju erinevaid tooteid. Mõnikord võib hästi valitud SPF-kreem täita päevases rutiinis korraga mitu ülesannet ja vajadusel võib selle alla lisada ka seerumi. Väga kuiva naha puhul võib külmemal ajal olla abi ka sellest, kui kasutada enne SPF-i oma tavapärast niisutavat või rikkalikumat kreemi. Oluline on jälgida, kuidas nahk end tunneb. Kui kasutad igapäevaselt jumestuskreemi või puudrit, võib ka see olla külmemal ajal üks väike lisakiht naha ja väliskeskkonna vahel. Eriti puudri puhul võib see aidata vähendada tuule ja kuiva õhu otsest mõju nahapinnale. Loomulikult ei asenda jumestus sobivat hoolduskreemi ega SPF-i, kuid koos läbimõeldud nahahooldusega võib ka jumestus olla osa naha kaitsmisest. Kui sinu jumestuskreem sisaldab ka SPF-i, on see tore lisaboonus, kuid ainult jumestuskreemi peale ei tasuks päikesekaitse puhul lootma jääda – seda ei pruugita nahale kanda piisavas koguses, et saavutada pakendil märgitud kaitsetase. Sügisel võiks kindlasti ka nahka koorida Koorimine on üks asi, mida mina sügiseses nahahoolduses kindlasti meeles peaksin. Suve jooksul võib naha pinnale koguneda rohkem surnud naharakke ning kui nahk muutub sügisel kuivemaks ja karedamaks, võib õrn koorimine aidata nahapinda siledamaks muuta. Kodus on selleks mitu võimalust ja kindlasti ei tähenda see, et peaksid neid kõiki korraga kasutama. Ensüümkoorijad Ensüümkoorija on

Hüaluroonhape nahas: kui palju seda tegelikult on ja kus see paikneb? Hüaluroonhapet seostatakse nahahoolduses peamiselt niisutuse, prinkuse ja sileda nahaga. Seetõttu kohtab seda koostisainet tänapäeval pea kõikjal – seerumites, kreemides, maskides ja ka professionaalsetes nahahooldusprotseduurides. Kuid hüaluroonhappel on nahas palju suurem roll kui lihtsalt naha niisutamine. Kui palju hüaluroonhapet meie kehas tegelikult leidub? Kui suur osa sellest asub nahas? Ja kas hüaluroonhape paikneb naha kõigis kihtides ühtemoodi? Vastused on üllatavamad, kui esmapilgul arvata võiks. Kui palju hüaluroonhapet inimese kehas on? Keskmise täiskasvanud inimese kehas leidub igal ajahetkel ligikaudu 15 grammi hüaluroonhapet. 15 grammi ei tundu just palju, kuid hüaluroonhape on üks organismi olulisi koostisosi. Seda leidub muu hulgas nahas, liigestes, silmades, kõhredes ja teistes sidekudedes. Huvitav on see, et ligikaudu pool kogu keha hüaluroonhappest paikneb nahas. See tähendab, et umbes 7,5 grammi keha hüaluroonhappest võib olla seotud nahakoega. Kuid ka siin ei ole lugu nii lihtne, sest hüaluroonhape ei paikne nahas ühtlaselt. Nahakihid       Nahk koosneb mitmest kihist, millest hüaluroonhappe seisukohalt on eriti oluline eristada epidermist ehk marrasnahka ja dermist ehk pärisnahka. Epidermis on väga õhuke nahakiht, kuid selle elusad rakud ehk keratinotsüüdid on ainevahetuslikult väga aktiivsed hüaluroonhappe tootjad. Niiskus, rakkude talitlus, barjääriga seotud protsessid. Dermis on epidermisest oluliselt paksem ning sisaldab suures koguses rakuvälist maatriksit, kus hüaluroonhape toimib koos kollageeni ja elastiiniga. Koe struktuur ja niiskussidumine.           Erinevates teadusallikates võib kohata esmapilgul vastuolulisi väiteid selle kohta, millises nahakihis hüaluroonhapet rohkem on. Tegelikult võib vastus sõltuda sellest, mida täpselt mõõdetakse – koguhulka, kontsentratsiooni või sünteesi kiirust. Kas hüaluroonhapet on rohkem epidermises või dermises?      Biokeemias ja dermatoloogias ei ole teaduslikku vaidlust selle üle, kummas kihis on hüaluroonhapet üldkogusena rohkem – kõik teadlased nõustuvad, et dermises (pärisnahas) on seda massi poolest ligikaudu 5 korda rohkem kui epidermises.Küll aga tuleneb näiline vastuolu sellest, kuidas teadlased andmeid mõõdavad ja esitavad. Kui keegi väidab, et epidermises on hüaluroonhapet rohkem, räägib ta tõenäoliselt ühest kahest spetsiifilisest biokeemilisest näitajast:  1. Hüaluroonhappe kontsentratsioon ruumala kohtaEpidermis on ülitihe rakukiht, kus rakkudevaheline ruum (ekstratsellulaarne maatriks) on mikroskoopiliselt pisike. Kuna kogu epidermise hüaluroonhape on surutud nendesse kitsastesse piludesse, on selle kontsentratsioon (mg/ml) just selles konkreetses vedelikus üllatavalt kõrge (võib ulatuda kuni 2,5 mg/ml).Dermises on ruumi palju rohkem, mistõttu on sealne hüaluroonhape “lahjemalt” jaotunud. 2. Hüaluroonhappe sünteesi kiirus ja aktiivsus  Biokeemilised uuringud näitavad, et võrdse koemassi kohta sünteesitakse epidermises hüaluroonhapet rohkem kui dermises – kirjanduses on kirjeldatud ligikaudu 4-kordset erinevust.  Epidermis – kiire kiire hüaluroonhappe ringlus Keratinotsüüt → toodab HA-d → HA täidab oma ülesandeid → HA lagundatakse → komponendid taaskasutatakse/lagundatakse edasi → sünteesitakse uus HA Epidermise rakkude (keratinotsüütide) ainevahetus on ülikiire ja hüaluroonhappe poolestusaeg epidermises: ~2–3 tundi. Seetõttu ei püsi üksikud HA molekulid epidermises pikaajaliselt muutumatuna. Poolestusaeg tähendab aega, mille jooksul olemasoleva hüaluroonhappe kogus väheneb lagunemise ja eemaldamise tõttu ligikaudu poole võrra. See ei tähenda, et kogu hüaluroonhape oleks selle aja möödudes kadunud.         Dermis – aeglasem hüaluroonhappe ringlus. Fibroblast → sünteesib HA-d → HA seob vett ja on osa rakuvälisest maatriksist → HA lagundatakse → HA fragmendid võivad liikuda lümfi/vereringesse ja eemaldatakse → uus HA sünteesitakse Seal toodavad HA-d peamiselt fibroblastid ning HA on oluline osa rakuvälisest maatriksist ehk sellest „võrgustikust“, milles naharakud paiknevad. HA poolestusaeg dermises: ligikaudu 1 päev / alla ühe päeva.   Seega ei väida ükski biokeemik otseselt vastupidist, vaid küsimus on formuleeringus: Kaalukauss ja kogus grammides – Võidab dermis. Dermises püsib üks HA molekul stabiilsena umbes ööpäeva. Kuna dermis on epidermise ehk marrasnahaga võrreldes hiiglaslik ja paks kiht, asub tema rüpes umbes 5 korda rohkem hüaluroonhapet kui epidermises.          Tootmise tempo ja tihedus –  Mikromahtudes teeb silmad ette epidermis.  Võrdse koemassi kohta arvutatuna suudavad epidermise rakud toota hüaluroonhapet kuni 4 korda kiiremini kui dermise rakud.          Eluiga – Epidermises on hüaluroonhappe elutsükkel üliaktiivne.  Selle poolestusaeg on vaid 2 kuni 3 tundi, mis tähendab, et see laguneb ja tekib uuesti pideva vooluna. Dermises on ruumi palju rohkem, mistõttu on sealse hüaluroonhappe tihedus nii öeldes lahjem.                                                                                                                                                                                                                                        Hüaluroonhappe süntees nahas Nahas sünteesivad hüaluroonhapet peamiselt epidermise keratinotsüüdid ja dermise fibroblastid. HA sünteesivõime ei ole siiski piiratud ainult nende kahe rakutüübiga. Ka mitmed teised rakud on võimelised hüaluroonhapet sünteesima, kuid nende panus sõltub koest ja füsioloogilisest olukorrast. Näiteks võivad HA sünteesida ka endoteelirakud (veresoonte sisepinda katvad rakud), silelihasrakud ning erinevad mesenhümaalsed rakud. HA tootmises võivad osaleda ka immuunrakud, näiteks makrofaagid, eriti põletiku ja kudede paranemisega seotud olukordades. Oluline on aga eristada HA sünteesimist ja HA-ga suhtlemist. Kõik rakud, mis HA ainevahetuses osalevad, ei pruugi olla olulised HA tootjad. Näiteks makrofaagid võivad HA-d lagundada, siduda ja selle fragmentidele reageerida, samuti võivad nad teatud tingimustes osaleda HA sünteesis. Nende roll sõltub tugevalt sellest, kas kude on normaalses seisundis, põletikus või paranemisprotsessis. Seega võib lihtsustatult öelda: EPIDERMIS → keratinotsüüdid → oluline HA sünteesija DERMIS → fibroblastid → oluline HA sünteesija TEISED RAKUD → võivad samuti HA-d sünteesida või osaleda selle lagundamises, sidumises ja ainevahetuse reguleerimises → nende roll sõltub koest ja olukorrast. HA süntees toimub rakus ensüümide hüaluroonhappe süntaaside HAS1, HAS2 ja HAS3 abil. Need ensüümid paiknevad rakumembraanil ja sünteesivad HA ahelat otse rakuvälisesse ruumi. Vanusega muutub naha võime säilitada oma loomulikku hüaluroonhappe tasakaalu. Hüaluroonhape seob vett ja aitab säilitada naha niiskust ning rakuvälise maatriksi omadusi. Kui selle hulk ja ainevahetus vananedes muutuvad, võib see väljenduda naha kuivuse, elastsuse vähenemise ja pindmiste kuivuskortsude süvenemisena. Huvitav on ka see, et hüaluroonhappe vähenemine ei ole ainult „kuiva naha“ küsimus.

Retinool on nahahoolduses õigustatult supertegija, muutes Sinu naha oluliselt nooremaks ja välimuselt ilusamaks! Tegemist on A-vitamiini vormiga. Erinevalt paljudest teistest koostisosadest, mis toimivad vaid naha pinnal, tungib retinool sügavamale rakutasandile. See kiirendab naha uuenemist ja stimuleerib kollageeni tootmist. Tulemuseks on siledam, pringim ja nooruslikum jume. Kui otsid ühte toodet, mis teeb ära lausa mitme kreemi töö, siis just retinooli kreem on selleks parim. Siin on lihtne ja põhjalik ülevaade retinoolist, selle variantidest ja reeglitest. Millised on retinooli erinevad vormid? Kõik retinoidid peavad nahas muutuma retinoiinhappeks, et toimida. Mida vähem muundumisetappe selleks kulub, seda tugevam (ja ärritavam) on toode. Retinüülpalmitaat (Retinyl Palmitate) – see on kõige nõrgem variant. Sobib ülitundlikule nahale, kuid tulemusi peab väga kaua ootama. Retinool (Retinol) – see on kõige populaarsem vorm. Tõhus, kättesaadav ja tulemused on silmaga nähtavad. Retinaal / Retinaldehüüd (Retinal) – seda vormi nimetatakse retinooli tähtsamaks partneriks. Vajab nahas vaid ühte muundumisetappi, et toimida kuni 11 korda kiiremini kui tavaline retinool. Suurepärane valik nii vananemise kui ka akne vastu. Retinoiinhape (Tretinoiin) – see on retseptiravim. Otse toimiv ja ülitugev, mida kasutatakse raske akne ja tugeva fotovananemise raviks arsti juhendamisel. Kuidas retinooli kreem näonahka mõjutab? Kõige sagedamini otsitakse teavet kuidas retinool kortsusid mõjutab kuid selle tegelik kasulikkus on palju laiem. Retinool lahendab korraga kolm suurt naha muret: ■ Vananemisilmingud – silub peeneid jooni ja täidab sügavamaid kortse. ■ Akne ja ummistunud poorid –  reguleerib rasueritust ja hoiab poorid puhtana, vähendades põletikke. ■ Pigmendilaigud –  ühtlustab jumet ja aitab pleegitada päikesekahjustusi ja akne jääklaike. Kuidas nahk vananeb? Meie naha loomulik uuenemistsükkel aeglustub ajas.  ■ Kollageeni kvaliteedi langemine – naha sidekoeline karkass vajub järk-järgult kokku, tekitades sügavaid vagusid. ■ Rakkude töö aeglustumine –  surnud naharakud kuhjuvad pinnale, muutes jume matiks, elutuks ja halliks. Rakud ei uuene piisavalt kiires tempos, pidurdades seeläbi kogu naha protsesse, mõjutades otseselt vananemise kulgu. ■ Päikesekahjustused võtavad võimust – noores eas saadud päikesekahjustuste tagajärjed ilmuvad näole tumedate, ebaesteetiliste pigmentlaikudena, mida on hiljem pea võimatu eemaldada. Samuti muud hormonaalsed ja vanusega seotud faktorid + UV kiirgus mõjutavad naha välimust, lisaks pigmendilaikudele ka naha õhenemine ja peened kortsud. ■ Pooride laienemine – seda mõjutavad nii rasune nahk kui naha vananemine. Ilma piisava elastsuseta venivad poorid välja ja näivad näos nagu väikesed augud.  Sinu nahk lihtsalt vananeb oma bioloogilises tempos (või kiiremini) aga Sul oleks võimalus seda protsessi pidurdada RETINOOLIGA! Kuidas retinool pidurdab naha vananemist? Retinool kaasati kosmeetikasse algselt päikesekahjustuste tõttu tekkinud naha õhenemise ehk atroofilise seisundi parandamiseks. Nüüdseks on teada, et retinool mõjutab nii naha välimust kui ka reguleerib rasunäärmete protsesse, seepärast on see populaarne nii pigmendiprobleemidega, akne korral kui ka vananemisvastases hoolduses. Retinool suudab mõjutada naha sügavamas kihis ehk dermises paiknevaid fibroplaste, mille ülesanne on toota kollageeni-, elastiini ja hüaluroonhapet. Naharakkude ensüümid muudavad retinooli samm – sammult retinoehappeks. Retinoehape seondub fibroblastide tuumas asuvate spetsiaalsete retseptoritega. Retinool aktiveerib rakusisese kasvufaktori, mis sunnib fibroblaste tootma uut I ja III tüüpi prokollageeni ning elastiini, mis taastab naha vetruvuse ja hoiab ära selle väljavenimise ning lõtvumise. Need on peamised valgud, mis annavad nahale tugevuse ja tiheduse, täites kortsud seestpoolt. Fibroblastid ei pea mitte ainult uut kollageeni tootma, vaid ka olemasolevat sidekude kaitsma. Retinool blokeerib maatriksi metalloproteinaase (MMP). Need on ensüümid, mis päikesevalguse ja vanuse mõjul kollageenikiude läbi lõikavad ja lagundavad. Retinool teeb seega topelttööd: paneb fibroblastid rohkem tootma ja keelab vanal kollageenil laguneda. Retinool stimuleerib fibroblastide ümber uute kapillaaride teket pärisnahas. Parem verevarustus tagab, et fibroblastid saavad rohkem toitaineid ja hapnikku, mis hoiab nad pikemalt aktiivsena ja elujõulisena. Retinool aktiveerib fibroplastide tootlikust läbi kasvufaktori, mis on bioloogiline naha uuenemine. Stimuleerides fibroplaste tootma glükosaminolükaane, sealhulgas hüaluroonhapet, täitub rakkudevaheline ruum (ekstratsellulaarne maatriks) niiskusega. Hüaluroonhape paneb naha seestpoolt kumama ja annab fibroplastidele stabiilse keskkonna edasiseks toimimiseks. Retinooli kasutamine – 3 reeglit, mida peaksid teadma… ■ Alusta madala sisaldusega – kohanda madala sisaldusega mõeldud (nt. 0.1% – 0.3%) retinooli. ■ Harjuta nahka – esimesel kahel nädalal kasuta kreemi vaid 2 korda nädalas. Tõsta sagedust samm-sammult, jõudes igapäevasesse rutiini. ■ Ära sega retinooli hapetega –  retinooli kasutatakse õhtuti, ära lisa samaaegselt juurde AHA/BHA happeid, samuti C-vitamiini, et naha kaitsebarjääri mitte ärritada. Nüüd, mil toodetes ei ole retinooli kõrge protsent enam lubatud, ei ole eelpool mainitud reeglid nii kivisse raiutud aga jälgi alati tootjapoolset soovitust. Suurim hirm on naha kuivus ja punetus. Retinooli kasutamine nõuab kannatlikkust.  Kanna puhtale ja täiesti kuivale nahale hernetera suurune kogus retinooli kreemi. Oota 10–15 minutit. Seejärel võid soovi korral kanda nahale lisaks niisutava kreemi, et lukustada nahas niiskus.Oluline reegel: Kasuta retinooli ainult õhtuti, sest see muudab naha päikesele tundlikuks. Hommikul kasuta alati SPF 30 või SPF 50 päikesekaitsekreemi! Millal on retinooli kasutamise järgselt näha esimesi tulemusi? Enne ja pärast efekt. Kuna fibroblastide tööle lükkamine ja uue kollageeni ehitamine võtab aega, siis varu kindlasti kannatlikust sest isegi ülivõimas retinool ei toimi üleöö. ■ 4–6 nädalat – selles ajavahemikus muutub nahk pehmemaks, jume on juba säravam ja pinnakuivus kaob. ■ 3 kuud – selles ajavahemikus on akne ja pigmendilaigud kontrolli alla saadud ja ka peened staatilised kortsud hakkavad taanduma. ■ 6 kuud püsivat kasutust – selles ajavahemikus on nahal märgatav nn. enne ja pärast muudatus – nüüdseks on tänu fibroblastide aktiivsele tööle nahk seestpoolt tihedam, toonus pringim ja sügavad kortsud juba ka nähtavalt vähenenud. Milline on retinooli protsent Euroopa Liidu määrusega 2026 aastal ? Alates Euroopa Liidu uutest regulatsioonidest on näokreemides lubatud maksimaalselt 0,3% retinooli ja kehakreemides 0,05% Miks? Sest A-vitamiini liigne üleladustamine kosmeetika kaudu võib koormata organismi. Ära võta seda keeluna vaid hoolimisena❤ Eksklusiivne tootetutvustus: ProfiDerm Retinol Night Cream – kreem, mis käitub nagu seerum. Kui sa kardad retinooliga kaasnevat punetust, kuid ihaldad maksimaalseid tulemusi, siis on kosmeetikamaailmal sinu jaoks lahendus. ProfiDerm Retinol Night Cream ei ole lihtsalt järjekordne purk poeriiulil – see on kõrgtehnoloogiline nahahooldus, mis on nii tugeva mõjuga, et seda võib vabalt liigitada seerumiks.Tootjad on lahendanud retinooli suurima probleemi (ärrituse) geniaalse tehnoloogia abil. Selle asemel, et nahka liiga kange protsendiga traumeerida, on kreemis kasutatud 0,3% puhast retinooli, mis on pakendatud mikrokapslitesse ja stabiliseeritud molekulaarse kilena. See tähendab, et toimeained ei lagune õhu käes, vaid tungivad sügavale naha aluskudedesse just seal, kus rakkude uuenemine tegelikult toimub.Miks see kreem sinu nahal

Ei lähe vast päevagi, kui me ei kuule ega loe vabadest radikaalidest ja neid pidurdavatest antioksüdantidest… Miks neist nii palju räägitakse, nii haiguste osakaalus, toitumises kui ka kosmeetika toodete valikus? Ikka sellepärast, et neil on oluline roll meie keha ja naha tervise määramisel. Nende õige tasakaal määrab meie keha ja naha tervise, ennetades võimalikke rakukahjustusi. Mis on vabad radikaalid? Vabad radikaalid (kahjustuste tekitajad) on molekulid, millel on üks või mitu paardumata elektroni, mis muudab need oma olemuselt väga reaktiivseks ja ebastabiilseks. Nad otsivad elektrone teistelt molekulidelt (nagu DNA, valgud või lipiidid), põhjustades rakkudele oksüdatiivset kahjustust. Mis tekitavad vabu radikaale? Vabad radikaalid on ebastabiilsed, väga reaktiivsed molekulid, mis tekivad normaalse ainevahetuse käigus ja keskkonnastressorite (suitsetamine, kiirgus, reostus) mõjul ning võivad rakke kahjustada. Põhjustajateks võivad olla ka looduslikud ainevahetusprotsessid (mitokondriaalne hingamine) ja immuunsüsteemi aktiveerimine. Mis on antioksüdandid? Antioksüdandid on molekulid, mis on organismi poolt toodetud, toiduga tarbitavad või nahale kantavad. Ülesanne – taastada vabade radikaalide poolt tekitatud kahju. Mis on oksüdatiivne stress? Oksüdatiivne stress tekib siis, kui vabade radikaalide arv ületab keha antioksüdantse kaitse, mis viib rakkude talitlushäireni. Terves kehas säilib tasakaal vabade radikaalide ja antioksüdantide vahel. Kuidas antioksüdandid toimivad? Antioksüdandid neutraliseerivad vabu radikaale elektronide annetamise teel, ennetades seeläbi kahjustusi, vananemist ja haigusi. Molekulid, mis neutraliseerivad vabu radikaale enda elektroni loovutamise teel, ei muutu ise ebastabiilseks. Millised ained on antioksüdantse mõjuga? Need ained toimivad “püüdjatena”, et ennetada või parandada vabade radikaalide põhjustatud kahjustusi. Keha poolt isetoodetavad (nt. glutatioon) või toidu kaudu omastatavad (nt. C-vitamiin, E-vitamiin, beetakaroteen, polüfenoolid jm.). Tarbige rohkesti puuvilju, köögivilju, pähkleid ja erinevaid vürtse. Teatud mineraalid toimivad oluliste antioksüdantidena, toetades ensüümsüsteeme, mis neutraliseerivad vabu radikaale ja kaitsevad rakke oksüdatiivsete kahjustuste eest. Peamiste antioksüdantsete mineraalide hulka kuuluvad seleen, tsink, mangaan ja vask, mis on eluliselt tähtsad krooniliste haiguste riski vähendamiseks ja immuunsuse säilitamiseks. Nahahoolduses kasutatakse samuti toodetes eelpool nimetatud antioksüdante, mille erinevaid komponente saadakse taimsetest ekstraktidest, selleks, et säilitada rakkude tervist. Vitamiinide ja mineraalide osatähtsust teavad vast kõik inimesed aga ära tasub märkida  tegelikult organismi enda poolt tekitatud antioksüdant, nimega glutatioon. Mis on glutatioon? Glutatioon on oluline antioksüdant, mida sageli nimetatakse “peamiseks antioksüdandiks” ja mida toodetakse loomulikul teel maksas ja rakkudes, et kaitsta keha oksüdatiivse stressi eest, detoksifitseerida toksiine ja toetada immuunsüsteemi. Glutatiooni tase väheneb vanusega märkimisväärselt – sageli alates 40. eluaastatest – vähenenud tootmise ja suurenenud oksüdatiivse stressi tõttu. Kuidas tõsta glutatiooni taset? Väävlirikkad toidud: Tarbige brokolit, rooskapsast, lehtkapsast, kapsast, küüslauku ja sibulat, mis sisaldavad glutatiooni sünteesiks vajalikke ühendeid. Samuti sisaldavad väävlit veiseliha, kala, linnuliha ja munad.         Väävel on kriitiline otsene ehitusplokk, mis on vajalik selle “peamise antioksüdandi” sünteesiks organismis. Täpsemalt annab väävel aminohappeid tsüsteiini ja metioniini, mis on vajalikud glutatiooni tootmiseks ja taaskasutamiseks, vähendades oksüdatiivset stressi ja parandades immuunfunktsiooni. Seleenirikkad toidud: Sööge Brasiilia pähkleid, kala, veiseliha ja kana, kuna seleen on glutatiooni ensüümi oluline kofaktor ehk tootmise käivitaja. Antioksüdantsete ensüümide (nt. glutatioonperoksidaas) kriitiline komponent, mis kaitseb rakke kahjustuste eest.   Tsingirikkad toidud: Sööge muna, punast liha, austreid, erinevaid kaunvilju, täisteravilja, tumedat šokolaadi ja pähkleid, samuti jooge piima. Toimib struktuurikomponendina ensüümidele nagu superoksiiddismutaas (Cu/Zn-SOD) ja aitab reguleerida immuunfunktsiooni ning vähendada põletikku.   Vask ja mangaan: Tarbige mandleid ja sarapuupähklieid, need sisaldavad palju mõlemat mineraali. Samuti austrid, krabi, homaar, spinat, lehtkapsas, shiitake seened ja kuivatatud puuviljad (aprikoosid, rosinad). Tume šokolaad, ananass, must tee, läätsed, sojaoad, kinoa ja täisteraleib. Need mineraalid on olulised superoksiiddismutaasi aktiveerimiseks, mis on peamine ensüüm, mis osaleb vabade radikaalide lagundamisel. Vadakuvalk ja piimatooted: Rikas tsüsteiini poolest, mis on glutatiooni tootmiseks vajalik aminohape.         Toitainerikkad toidud: Lisage oma nädala menüüsse alati spargel, avokaado, spinat ja kreeka pähklid.     Elustiili muutused: Treenige regulaarselt ja vältige suitsetamist ning liigset alkoholitarbimist, mis vähendavad glutatiooni taset. Toidulisandid: Kaaluge glutatiooni lähteainete, näiteks N-atsetüültsüsteiini (NAC) või alfa-lipoehappe või spetsiaalsete suukaudsete/liposomaalsete glutatioonilisandite kasutamist, kuigi eelistatud on alati toiduallikad. Eakatel inimestel tekib glutatiooni puudus sünteesi märgatava vähenemise tõttu. Glutatiooni eelkäijate tsüsteiini ja glütsiini lisamine toidulisandina taastab täielikult glutatiooni sünteesi ja kontsentratsiooni ning vähendab oksüdatiivse stressi ja oksüdantide kahjustuste taset. Need leiud viitavad praktilisele ja tõhusale lähenemisviisile oksüdatiivse stressi vähendamiseks vananedes. Kasutatud: Teabeallikad: National Institutes of Health (.gov) Pakume nahale kosmeetikatooteid, mis on loodud sihipäraselt, mõeldes rakkude kaitsele ja taastamisele❤ Calming and Firming Gel – Rahustav ja pinguldav geel 50 ml. /150 ml. Rahustav ja pinguldav geel on sügavniisutav, nahka rahustav ja lõõgastav toode  vananemisvastase kompleksiga. Sellel geelil on mitmefunktsionaalne otstarve. Seda saab kasutada nagu seerumit või geelkreemi, sobib… 31.00€ – 45.00€Price range: 31.00€ through 45.00€ sis. KM HydroGel Collagen Lady – Kollageeni hüdrogeel Lady 120 ml. Kollageeni hüdrogeel Lady pakub 24 tundi järjestikust niisutust ja juba 28 päeva pärast on nahareljeef oluliselt elastsem! 3 in 1 toode – mitmeotstarbeline toode, mida võib kasutada seerumi,… 35.00€ sis. KM HydroGel Collagen Men – Kollageeni hüdrogeel Men 120 ml. Kollageeni hüdrogeel Men tagab nahale 24 tundi järjestikust niisutust ja juba 28 päeva pärast on nahareljeef oluliselt elastsem! 3 in 1 toode – rahustava toimega sügavniisutav ja vananemisvastane… 35.00€ sis. KM Diamond Lifting Eye Cream – Teemant silmakreem 15 ml. Teemant silmakreem on keskmise kerguse ja meeldiva konsistensiga. Sisaldab tugevatoimelisi peptiide, mis toidavad nahka ja aeglustavad õrna naha vananemist. Flavonoidid tugevdavad nahaaluseid veresooni, vähendavad punetust ja paistetust silmade… 38.00€ sis. KM Sun Care Cream With SPF 50 – Päikesekaitsekreem SPF 50 50 ml. Päikesekaitsekreem SPF 50 on väga tõhus nahka kaitsev toode, uuendusliku valemiga ja laia spektriga UVA/UVB filtritega. Kaitseb efektiivselt rakkude DNA-d UV-kahjustuste eest, hoides ära fotovananemise ja pigmendilaigud. Tootele… 42.00€ sis. KM Out Of Stock HydroGel Collagen With Silver – Kollageeni ja hõbeda hüdrogeel 120 ml. Kollageeni ja hõbeda hüdrogeel annab 24 tundi järjestikust niisutust ja 28 päeva pärast on nahareljeef juba oluliselt elastsem! 3 in 1 toode – rahustava toimega sügavniisutav ja vananemisvastane… 35.00€ sis. KM Beauty BB / CC Cream – BB / CC Jumestuskreem 15 ml. BB / CC Jumestuskreem on hellitavalt “Camera-ready” – kreem sest just see on ideaalne enne fotosessiooni! Õrna koostisega ja laia toimespektriga multifunktsionaalne luksuslik kreem. Parandab nähtavalt välimust ning… 35.00€ sis. KM Active Lifting Cream 6 in 1 Rich – Nahka pinguldav rikkalik kreem 50 ml. Nahka pinguldav rikkalik kreem on moodsa, mitteraske

Akne paranemist soodustab hea kodune hooldusrutiin. Akne on üks sagedasemaid nahamuresid, mis väljendub rasunäärmete ületalitluses, pooride ummistumises ja naha pindmistes iluvigades. Kuigi akne seostub sageli hormonaalsete muutustega, mõjutavad naha seisundit igapäevaselt ka meie elustiil, õige kosmeetiline hooldus ja toitumisharjumused. Sobiv ja järjepidev koduhooldus on võtmetähtsusega, et toetada naha loomulikku uuenemist, hoida ära pinnakuivust ning vähendada nähtavaid ebatäiusi. Kuidas ennast ise aidata: praktilised nõuanded igapäevaseks rutiiniks Õige näopuhastus ja leebed pesuained Näo puhastusreziim. Puhasta nahka 2 x päevas leebete, pH-d (5,5) tasakaalustavate pesuainetega. Loputamiseks sobib leige vesi. Kui Sa ei kasuta koduseid keemilisi koorijaid või ravimeid, siis võid proovida puhastustooteid, millel on kerge happekooslus. Pea meeles, et nahk ei tohi muutuda kuivaks. Tugevalt abrassiivsete graanulite kasutamisest tuleks loobuda kui nahal on põletikulisi koldeid. Põletikulise ja komedogeense naha puhastustootes on sobival kohal bensoüülperoksiid ja salitsüülhape. Kodused hooldustooted ja kergemad happed Kodused tooted võivad sisaldada kergeid happeid kui Sa ei kasuta ravimeid. Mandelhape on mitteagressivne, sobib hästi ka põletikuliste elementide korral. Kui Su nahk on suurepooriline ja läikivalt rasune, siis sobivad hästi glükool- ja salitsüülhape, mis on keratolüütilise, antibakteriaalse ning rasukogumikke vedeldava toimega. Kui Su nahk on katsudes kare ja kaldub lisaks rasususele veel pindmisele kuivusele, siis ära eelnevate hapetega üle doseeri ja proovi vahelduseks kergemaid ja niisutavamaid happeid (piim-, laktobioonhape). PS. Ole ettevaatlik, kui Sa kasutad koduseid happeid nii puhastuses kui muudes toodetes üheaegselt. Palju ei ole hea. Pinnakuiv nahk süvendab aknehaigust. Kui kasutada tooteid, mis üritavad vähendada rasuproduktsiooni, siis pikaajalise kasutamise järgselt võivad hakata rasunäärmed just aktiveeruma, et tasakaalustada rasu tootmist. Neid tooteid on hea kasutada kuid vaatle enda naha seisundit. Ära kasuta tooteid, mis on liiga õlised (w/o) või puhtal kujul õli kuna need jäävad naha pinnale, kleebivad surnud rakud kokku ja ummistavad poore. Väidetavalt on teada, et jojoba õli omab sarnasust inimese rasuga, seetõttu mõnede hinnangute kohaselt annab see õli rasunäärmele teavet, et õli on piisavalt ja ei ole vaja juurde toota. Kas seda on mõistlik proovida, jääb aknehaige enda otsustada. Õlid on olemuselt ikkagi oklusiivsed ehk nahka pealt kiletavad ja omavad nö. kasvuhoone efekti. Samuti ei pruugi kõik lõhnaained akne nahale sobida. Niisuta piisavalt. Jälgi, et seerum või kreem ei oleks komedoone tekitav ja laseks nahal hingata. Eelista veebaasil emulsioone ja kreeme. Kui on külmem kliima, siis tuleb vesilahustuv seerum ja/või kreem kanda nahale pool tundi enne õue minekut, et veekristallid ei hanguks. Soovitav on siiski katta nahk külmal ajal kaitsekreemiga, näiteks sobiva SPF – kaitsekreemiga, mis ei ummista komedoone. Kui kasutad seerumit, siis sellel on võimekus sügavale rakku imenduda ja niiskust säilitada aga seerumi peale tuleb alati kanda kreem. Kreem toimib pindmiselt ja moodustab tõkke naha ning väliskeskkonna vahel, kaitstes niiskuse säilitamist. Minimeeri kokkupuudet päikesega. UV – kiirgus kiirendab keratinotsüütide jagunemist ja muudab sarvkihi paksemaks. Kasuta ainult selliseid SPF- ja jumestuskreeme, millel on silt, et see ei ummista nahka. Kõrge õhuniiskus ja väliskeskkonna saastatus võib aknet halvendada, samuti tubakas ja alkohol. Maanda kindlasti stressi, mis provotseerib akne kulgu või annab võimaluse eelsoodumuse korral aknel ilmneda. Väldi naha üleliigset puudutamist mustade kätega ja ära pigista vistrikke. Vaheta tihti padjapüüri, et vähendada bakterite osakaalu. Pea pesuks kasutatud šampoonid võivad mõjutada ka otsaesist löövet. Trenn mõjub positiivselt füüsisele ja unele aga ära lase higil kaua naha peal olla. Kõrge õhuniiskus ja higistamine provotseerivad akne levikut. Samuti ära mine meigiga trenni sest higiga segunedes tekivad pooride ummistused. Bensoüülperoksiid on aine, mis sobib nii komedoonide, vistrikute ja jääklaikude korral, sellel on ka lisafunktsioon – hoiab ära naha resistentsuse ehk selle, et nahk harjub ainega ja mõju kaob. Võib leida puhastuses ja akne hooldamiseks mõeldavates emulsioonides (kreemides). BP rakendatakse väga palju ka ravimites. See on saadaval erinevates ravimvormides ja kontsentratsioonides vahemikus 2,5% kuni 10%. Kindlasti tuleb katsetada kolm päeva väikesel alal nahal, et veenduda toimeaine mitteärritavast võimalusest. Bensoüülperoksiidi ei tohi kasutada samaaegselt tretinoiiniga, kuna see oksüdeerib tretinoiini. Aselaiinhape on kasutusel nii ravimi kui kosmeetikatoodetes, viimases on see efektiivne kerge kulgemisega akne puhul. Kui tootes on protsent välja toodud, siis võiks eelistada 10% (ravimites kasutatakse 20%). Mõju on antibakteriaalne, antikomedolüütiline ning pigmenti- ja jääklaike helendav. Niatsinamiid  on tuntud mitmel moel. See on B3 /PP vitamiin, mis on mingil määral klindamütsiini (antibiootikumi) saranase toimega, omades põletikku alandavat toimet, samuti minimeerides arme ja poore. Soovitavalt võiks see olla tootes 4 -5%, olles kõrgem, muutub nahk liiga aluseliseks ja akne nahk on seda juba nagunii. Inimese ideaalne naha pH jääb happelisse skaalasse. Retinool on võimeline tasakaalustama rasunäärmete tööd sest ta on alternatiiv retseptiga retinoididele, olles A- vitamiini tuletis. Toimib sügavates nahakihtides, seetõttu on ka arme tasandav. Sobib hästi komedoonide vähendamiseks. Kindlasti tasub eelistada retinooli, mis on kapseldatud vormis, et minimeerida võimalikku ärritust. Teepuuõli on laialt kasutuses erinevates kosmeetilistes toodetes, eriti stickpulkades. Antibkteriaalne mõju põletikele. Tsink on tuntud kui tõhus antimikroobne mineraal võitluses aknega. Pre-, pro-, postprobiootikumid aitavad hoida soolestiku ja naha mikrofloorat tasakaalus. Toitumine ja dieet akne korral: müüdid ning teaduslikud seisukohad Toit ei ole akne tekke otsene põhjus, kuid arvatakse, et mõned toidud aitavad aknet hallata, mõned teised toidud aga juba olemasolevat olukorda süvendada. Piim ja piimatooted Arvatakse, et piim provotseerib tõenäolisemalt aknet lehmapiimas leiduvate hormoonide tõttu, mis jõuavad tarbimise kaudu inimkehasse. Samuti võib suurendada piimarasv võimalust akne ägenemiseks. Kui esineb vähimgi kahtlus, siis tuleks enda toitumisharjumusi ja sellele järgnevaid reaktsioone analüüsida. Rafineeritud suhkrud ja magusad joogid Sellised joogid ja mõned süsivesikuterikkad mahlad suurendavad samuti akne riski. Nende hulka kuuluvad suhkrust küllastunud karastusjoogid, sooda, koogid jne. Need toidud põhjustavad kiiret veresuhkru taseme tõusu. On teada, et mikroobid kasutavad suhkrut toiduna. Süsivesikutest tingitud hormonaalne aktiivsus aktiveerib insuliini tootmist ja häirib ka teiste hormoonide taset.Teada on et rafineeritud suhkru tarbimine mõjutab rasusekretsiooni ehk nõristust. Bakterite puhul tähendab sekretsioon efektormolekulide transporti rakkudest väliskeskkonda. Šokolaad Mittekinnitatud uuringutes on märgitud, et šokolaadi armastavatel inimestel on oht aknet saada kõrgem. Algselt on arvatud, et kuna šokolaad on piima ja suhkru baasil, siis see on vallandav tegur. Siiski on leitud, et ka tume šokolaad ei ole aknele kalduvale inimesele sobiv. Täpne põhjus on ebaselge. 4-nädalane tarbimine suurendas olukorda akneohtliku nahaga meestel, selline uuring on avaldatud ajakirjas Dermatology 2011. aastal. Valge jahu ja madala kiudainesisaldusega toidud Arvatakse, et kui toidus on rohkem kiudaineid,

Kas on võimalik jääda võitjaks kortsudega? Kortsuteket saab ennetada ja ka pidurdada mingi aja vältel kuid elades pikka emotsioonidest tulvil elu, saavad  kortsud meid ikkagi kätte… Positiivne on see, et hilisemates eluaastates ei ole kortsujooned enam nii tähtsad meie enesemääratluses❤ Toome välja mõned enimlevinud kortsude tõkestamise vahendid. Populaarsed ilusüstid ja invasiivsed ravimeetodid Naha kiireks noorendamiseks ja sügavamate kortsujoonte silumiseks kasutatakse ilumaailmas laialdaselt erinevaid süstitavaid hooldusmeetodeid. Need esteetilise meditsiini protseduurid pakuvad sageli kohest ja silmnähtavat tulemust, kuid nendega kaasnevad ka teatud spetsiifilised riskid ning mõju kudedele pikaajalisel kasutamisel. Enimlevinud invasiivsed sekkumised jagunevad kaheks peamiseks kategooriaks: Botuliinisüstid ehk Botox Traditsioonilised ja seni kõige kiiremini toimivad ravimeetodid, nagu botuliinisüstid, on näidanud kõrget efektiivsust. Sellist süstemeetodit teostatakse lihaskontraktsioonide vähendamiseks, pärssides atsetüülkoliini vabanemist motoorsetes närvilõppudes. Sellega lõdvestatakse naha all olevaid lihaseid ja saavutatakse ajutine efekt näokortsude silumiseks. Botuliini süstitakse mitte ainult kortsude lõõgastamiseks vaid ka agressorlihaste aktiivsuse pidurdamiseks, millega seoses tekib suunurkade allavaje. Samuti kaelakortsude leevendamiseks. Päris riskita see protseduur siiski ei ole. Riskina võib tekkida ptoos (lihase lõtvumise tagajärjel tekkinud ülalao allavaje), näoilmete asümmeetria ja silmade kuivus, mis on tingitud toksiini levikust külgnevatesse lihastesse. Harvadel juhtudel võivad tekkida neelamis- või hingamisraskused, võimalik lihasnõrkus, kui botuliintoksiin levib ettenähtud süstepiirkonnast kaugemale. Samuti ei ole hästi teada pikaajalise (aastaid) kasutamise järgne botuliintoksiini mõju lihastele ja esteetilisele välimusele. Tavaliselt sellele eriti ei mõelda, et kui lihastegevust koguaeg blokeerida, siis peetub selle loomupärane tegevus, mis omakorda on lähedane lihase atroofiale ehk kõhetumisele. See on haiguslik seisund, mida on võimatu tagasi pöörata. Soovitatav aeg botuliini süstide puhul võiks mitte ületada kahte järjestikust aastat, piirdudes aastas kahe korraga. Täitesüstid ehk Filler Täitesüstid koosnevad enamuses hüaluroonhappest aga siiski mitte kõik fillerid. Sellised süstid on erinevaid, mõned on viskoosemad, teised skulptureerivad. HH ei ole päris sama, mis inimese kehas olev looduslik hüaluroonhappe vorm vaid on sünteetiliselt loodud kuid on nahale üldjuhul väga hästi omastatav. Sellise protseduuriga saavutatakse koheselt nähtav kortsupõhja tõus, parandatakse ka lõujoont ja täidetakse koemahtu, mitte ainult kortsudes vaid kogu näo ulatuses, v.a otsmiku prk. Olenevalt valitud süstelahusest ja vanusest sõltuvalt võib olla nähtav tulemus garanteeritud 6 – 24 kuud. Plussiks on kiire naha visuaalne noorenemine, eriti kuiva ja õhukese naha puhul. Kuid täitesüstidel on ka negatiivseid tegureid. Harva esinevad allergiad. Vahel, kui süst ei ole teostatud õigesti, tuleb see lahustada valgu ensüümiga ehk hüaluronidaasiga. Inimesel võib esineda allergiat nii valuvaigistile, hüaluronidaasile kui ka hüaluroonhappele. Viimasel ajal on hakatud rohkem rääkima ka filleritega kaasnevatest ohtudest. Kui juhtub nii, et geel satub veresoonde, siis võib seeläbi põhjustada veresoonte ummistumise, mille tagajärjeks on kudede kärbumine või lausa pimedaks jäämine. Teadaolevalt on sellised olukorrad siiski üliharvad. Kui aga muutuda täitesüstidest sõltuvaks, siis ei räägita väga tihti sellest aspektist, et geel, mida pärisnahka süstitakse, ei kao tegelikult koheselt nahast. Teada on, et see materjal püsib kudedes aastaid, küll mitte sama koha peal, kuhu see süstitud sai vaid hajutatult. Suurem osa süstegeelist väljutatakse organismist loomuliku ainevahetusliku protsessi kaudu aga minimaalne osa sellest jääb nahka kauaks püsima. Kui teostatakse fillereid aastast aastasse, siis võib olla nahaalune doos päris suur. Võib ajapikku ka migreeruda, see tähendab, et materjal liigub pindmisse koesse ehk epidermisesse ja hakkab välja paistma. Südamele tuleks panna, et kui jääda filleritest sõltuvusse ja paralleelselt ei teostata naha sidekoelist karkassi tugevdavaid aparaatseid hooldusi, siis tuleb arvestada sellega, et võõrmaterjali liigses kuhjumises antakse raskust kudedele juurde. Kuna vananedes on tugistruktuur lõtvunud ja gravitatsioon allapoole, siis ajapikku süvendab liigne täitesüsti mass naha lõtvumist. Vananevas nahas on käivitunud aktiivsed kudesid lõhustavad protsessid ja taasehitus on aeglustunud, mis viib sidekoe hapruseni. Kui nahk on juba liigselt lõtvunud, siis filleriga näo modelleerimisest enam kasu ei ole. Kui sellisele nahale hakatakse tihedalt fillereid süstima, tekib pundunud ja suur ümmargune nägu sest ainult suurte täitesüstide kogustega saaks näoovaali nooruslikuks modelleerida kuid see ei ole esteetiliselt enam kena. Kahjuks selliseid nägusid võib näha igapäevaselt meie endi hulgas. Parem tulemus saavutatakse siiski kirurgilisel teel. Millised on kortsuvastased ilusalongide protseduurid? Neid on palju ja koguaeg nimistu täieneb. Kõige kergem on teostada loomulikult kortsusid ennetavaid hoolduseid, keskendumine erinevate võimalike tulevaste sihtmärkide (miimika ja lõtvus) probleemidele, toniseerida nahka aga kindlasti teha seda mõõdukalt. Selleks, et naha sidekude oleks kauem jätkusuutlik, soovitatakse teostada kõige enam raadiolifting protseduure, mis suudavad parandada ja luua uut sidekoelist kollageeni. Samuti mikronõelumise protseduuri, mis ergutab dermise fibroplaste uut kollageeni looma, et naha karkass tiheneks. Nahka uuendada ja tihendada aitavad ka laserprotseduurid. Miimikakortsude vastane toime on kindlasti mikrovooluprotseduuril, millega on võimalik erinevaid lihasgruppe pingest maandada ja põselihaseid toniseerida, selline hooldus on nii ennetava kui ka kortse pehmendava mõjuga. Miinuseks suur protseduuri kordade arv. Nahahoolduste võimalused on otsatud, kindlasti rakendatakse palju happekoorimist. Kaudse toimega on ka pindmised ja keskmised keemilised happed, tugevama toimega happed on kortsude ja madalate atroofiliste armide silumise mõttes efektiivsemad aga ka suuremate võimalike komplikatsioonidega. Tegelikult annab absoluutselt iga hooldus nahale midagi head, tuleb lihtsalt nahaseisundit õigesti hinnata. Kõik erinevad koorimise ja niisutamise programmid ergutavad naharakke, rääkimata suurepärastest aktiivainetest, mis imendatakse sügavale nahka aparatiivsel moel. Kas näojooga võib aidata võidelda kortsudega ja naha lõvumisega? Igapäevased näovõimlemise harjutused on abiks naha vananemise ennetamisel. Kindlasti on sellel uudsel meetodil omad eelised, eelkõige just lihastoonuse parandamisel, lihaspingeid tuleb maandada ja lihaslõtvust toniseerida. Selline iseteostatud kodune massaaziprogramm parandab naha ainevahetust, tõstab näokontuuri, mille tagajärjel paraneb näoovaal, samuti kaela toonus. Võivad maheneda ka staatilised kortsud. Siin on kindlasti tähtsal kohal järjepidevus. Akupunktuuri mõjutus on samuti oluline. Kindlasti tuleks läbida näojooga õppeprogramm litsenseeritud koolitaja poolt. Kas kosmeetikatooted aitavad eemaldada või ennetada kortsusid? Kui kõrvutada süstemeetodeid või plastilist kirurgiat kosmeetikatoodetega, siis kindlasti ei ole need meetodid kortsude eemaldamise mõistes võrdsed. Küll aga on kosmeetikal kindel eelis naha parema struktuuri ja niiskuse säilitamise ning enneaegsete kortsude ennetuse osas, samuti pakuvad kosmeetikatooted visuaalset ilu –  nahapooride puhastumist ja klaarimat jume. Ja ärge unustage, et just kosmeetikatoodete edusammud on UV – kaitse. Siinkohal soovitame lugeda meie blogi, mis räägib põhjalikult naha reageerimisest UV – kiirgusega ja sellest, mida kujutavad endast päikesekaitsekreemid. Tuleb aru saada, et kosmeetikatooted on eelkõige orienteeritud kortsude ennetusele aga selge on see, et päris kortsuvaba elu ei suuda ükski kreem ega seerum igavesti garanteerida. Kuid siiski võib tuua kosmeetika ja ravimi kasutamise varal näite, võrdlusena näiteks mingi haigus, mida

Kes elab kaua, see ka vananeb. Ja vananemisprotsessiga kaasuvad kortsud.   Mida rohkem aastaid, seda aeglasemalt jagunevad naharakud. Kollageen- ja elastiinvalkude puudus ning lõtvumine vähendab dermises elastsust, mis on näide sellest, et nahk on justkui mitu numbrit suurem sest koed venivad välja ja nooruslik näoovaal on kadumas.  Vananemine on suuresti seotud epidermise rakkude jagunemise tempo aeglustumisega. Teada on, et noorel inimesel on rakkude jagunemise kiirus umbes 20-28 päeva, 40 -tes eluaastates suudavad epidermise alumises kihis olevad keratinotsüütrakud alles 40 päeva jooksul jõuda oma lõppfaasi ehk nahapinnale, seejärel algab kogu tsükkel uuesti. Mida suurem on inimese vanuse number, seda aeglasemalt rakud toimetavad. Naha bioloogiline vananemine ja muutused dermise tasandil Bioloogilise vananemise käigus rakud vananevad, see aga aeglustab nende võimekust uute rakkude tootmisel. Vananemisega seostatakse muutusi dermise tasandil. Just selles nahakihis on fibroplastrakud, mis toodavad kollageeni, elastiini ja hüaluroonhapet. Samuti läbib dermaalset kihti verevool ja lümfiringe. Vanusega tekivad dermises drastilised muutused – kapillaarid muutuvad osaliselt vähem läbilaskvaks, osaliselt ka katkevad, mille tagajärjel nahk jääb toiteainete defitsiiti. Aeglustub ka lümfiringe, mille tulemuseks on jääkainete kuhjumine ja vedelikupeetus. Samuti vananevad  nahale nii olulised fibroplastrakud, mille suutlikus uusi molekule toota, pidurdub. Selles on kandev roll hormonaalse tasandi muutumises ja ka mikrotsirkulatsiooni aeglustumises. Naha loomulike mehhanismide langus toob kaasa elastiini jäikuse, kollageeni tugivõrgustiku rebenemise ja niiskusekao. Selle tagajärjena hakkab sidekoe nahka toetav karkass õhenema. Samuti toimuvad muudatused rasunäärmete töös, subkuutise rasvarakkudes ja lihastoonuses. Vananeva naha võimekus niiskuse säilitamisel minimaalne, see kõik kokku soodustab lisaks nähtavale lõtvusele ka pindmisete ja sügavamate kortsude teket. Loe naha kuivuse tekke põjustest meie blogist “Mida tähendab pindkuiv ehk dehüdreeritud nahk?” Milliseid kortse eristatakse? dünaamilisi ja staatilisi. Milline on dünaamiline korts? Inimese näos esinevad dünaamilised kortsud, mis tekivad korduvatest näoilmetest, mida tehakse päevas tuhandeid kordi. Meie nägu on justkui mahukas raamat, millel on oma lugu rääkida. Miimikast tulenevaid kortse põhjustavad nii silmade kissitamine, imestus, naeratus, kulmude kortsutamine ja laubatõste jm. automaatsed liigutused. Lisaks häälekale emotsioonile on erinevate tunnete peegelduseks meie näoilme. Seoses naha vananemisega väheneb naha struktuuri vastupidavus kollageeni ja elastiini tootmise vähenemise tõttu, see omakorda minimeerib naha võimet parandada pidevatest kokkutõmbumistest tulenevaid mikrokahjustusi. Võib öelda ka nii, et kudede elastsuse vähenemine ja jäigastumine viib dünaamiliste kortsude muutumiseni püsivateks sügavateks joonteks. Spetsiifilised nahakortsud on levinud probleem, mis mõjutavad peamiselt üle 35-aastaseid inimesi. Ligikaudu selles vanuses, vahel juba ka hilisemates 20 -tes hakkavad inimest häirima kulmu- ja silmaümbruse kortsud, nasolaabiaalsed voldid ja otsaesisel asuvad jooned. Need kortsud erinevad staatilistest kortsudest, mis tekivad hilisemas eas ning on seotud vanusega, kui vananevas nahas kaob elastsus ja kollageenistruktuur laguneb. Kuidas tekib dünaamiline korts? Selge on see, et dünaamilised kortsud on naha vananemise alguse silmapaistev näitaja. Selleks, et me saaksime teha erinevaid näoilmeid, toimub naha all lihaste pidev aktiivne motoorika, mis avaldab nahale suurt mehaanilist pinget. Selline pingeseisund toob tahestahtmata nähtavale dünaamilised ehk miimilised kortsud. Sellised kortsud tulenevad neuromuskulaarsete tegevuste ja naha biomehaanika omavahelisest keerulisest koosmõjust, peamiselt näolihaste korduval kokkutõmbumisel vastuseks erinevatele ilmetele. Dünaamiliste kortsude moodustumine algab sügaval naha all asuvatest neuromuskulaarsetest ristmikest, mis asub neuronite ja lihaste vahel. Neoromuskulaarne ristmik on lihaskiudude (skeleti) ja neoronite närviühendus. Mis ühendab neuromuskulaarset ristmikku (tuntud nimetus ka plaat või sild)? Neuromuskulaarne plaat ei ole eraldiolev üksus vaid ühendus, mis koosneb peamiselt kolmest erineva elemendi osast. – Motoorne neuron, mille kaudu saabuvad närvisüsteemi bioelektrilised signaalid ja erinevad andmed. – Lihasühendus, mille moodustavad üks või mitu lihaskiudu. Lihaskiudude membraanil (sarkolemma) on lihtsalt õeldes vastuvõtjad ehk retseptorid, mida mõjutavad erinevad ained ja mis reageerib neuronite signaali ülekandele. Sünaptilise ruumi kaudu liiguvad neuronite poolt eralduvad ained lihasesse, et stimuleerida seda. Sünaps on rakkudevaheline ühendus, kus toimub elektrilise või keemilise signaali ülekandumine neuronilt teisele neuronile või sihtrakule. – Neurotransmitter ehk neuromediaator (virgatsaine ehk ülekandeaine, mida kutsutakse ka ajukemikaaliks) on looduslikult esinev kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis ehk närvirakus vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis. Peamine neurotransmitter ehk ajukemikaal on nimega atsetüülkoliin, mis põhjustab lihasplaadi retseptorite aktiveerimist sellisel viisil, et lihased kokku tõmbuvad. Atsetüülkoliin on ainus neurotransmitter, mis kannab edasi impulsse lihaste liigutamiseks. Selle peamised retseptorid on muskariinsed ja nikotiinsed, viimased on kõige sagedamini neuromuskulaarses ühenduses. Kuidas tekivad lihaspinged, mismoodi toimub lihaste liikumine, mis viib hilisemate kortsudeni? Lihaspinged või lihaslõdvestused korduvad pidevalt, neuromuskulaarse plaadi tasandil. Neurotransmitter läbib närvisüsteemi, jõudes motoorsesse närvirakku, mille tulemusena tekitab elektrisignaal pingest sõltuvate kaltsiumikanalite aktiveerimise. Kaltsium võimaldab aktiveerida lihaseid sisaldavaid valke, nagu aktiin ja müosiin, mis liiguvad üle üksteise, põhjustades nii lihaste kokkutõmbumist. Kaltsium siseneb neuronisse ja võimaldab eristada atsetüülkoliini sünaptilises ehk signaali ülekande ruumis. Samal ajal võimaldab see ka eksotsütoosi vabastada. Eksotsütoos on protsess, mis toimub rakkudes teatud ainete vabanemisel väljaspool rakku. Mis on atsetüülkoliin? Atsetüülkoliin on orgaaniline molekul, mis toimib neurotransmitterina. Atsetüülkoliin on ainuke neurotransmitter, mis vahendab tahtlike liigutuste minekut ajust lihastesse. Atsetüülkoliini nikotiinsed retseptorid asuvad lihastel ja motoorsed neuronid aktiveerivad neid. Atsetüülkoliini peetakse kinni lihaskiudude membraanil esinevate nikotiiniretseptorite poolt, mis omakorda tekitab ioonkanalite avanemise. Nende kanalite kaudu siseneb lihasmembraanidesse suur hulk naatriumiioone, mis tekitab membraanis depolarisatsiooni (polarisatsiooni vähendamine), mis lõppkokkuvõttes põhjustab lihasrakkude kaltsiumikanalite avamise. Depolarisatsioon on potentsiaalide vahe vähenemine närviraku membraani sise- ja välispinna vahel. Kuidas lihaste kokkutõmbumine mõjutab kortsude teket? Lihaste kokkutõmbed tõmbavad ja sikutavad pidevalt sidekoe kiude nahas, moodustades algselt ajutisi kortse. Aja jooksul allub kude pidevale mehaanilisele survele, mis viib juba püsivate  kollageenikiudude ümberkorraldamiseni. See pidev nahaalune stress võib põhjustada kollageeni vale asetuse või hiljem ka kiirema lagunemise. Samal ajal võivad aktiivselt töötavad fibroblastid ladestada uut kollageeni, korrastamata kahjuks sealjuures olemasolevat kollageeni, võimaldades nii olemasolevatel nahavagudel püsivalt kestma jääda. Milline on staatiline korts? Eristades staatilisi jooni dünaamilistest, on see vahe, et staatilised kortsud tekivad teistest asjaoludest tingutult, mitte lihaste motoorikast. Neid kortse ei saa näo lõdvestades minimeerida sest nad ei kao enam ära vaid on sõltumatud näomiimikast. Staatiline korts areneb välja enamasti huule vahetus läheduses, peen kortsuke jookseb huuleäärtest, näitena justkui huulepulk ei püsi huulel vaid hajub huulekontuuril olevatesse pragudesse. Samuti leidub neid kortsujooni kaelal ja näo keskosas, sellised jooned võivad olla ka lõuajoonega paralleelselt. Staatilist kortsusüvendit võib leida ka laubal. Varasemas keskeas kipub olema sedasorti kortsukesi rohkem õhukesel ja kuival nahal ning keskkonna kahjustuste tagajärjel enneaegselt vananenud nahal, hilisemas vanuses ei puudu dünaamilised ja staatilised

Mis on eksosoomid? Eksosoomid on väikesed rakuvälised ehk ekstratsellulaarsed nanosuuruses vesiikulid, mis tekivad looduslikult ja võivad olla taimsed, loomsed, bakteriaalsed või saadud inimestelt. Kuidas eksosoomid tekivad? Rakud nõristavad neid kahel viisil –  kindlalt määratud ehk reguleerimata muutumatu eraldumise kaudu või reguleeritud raku aktivatsioonil mõne teise signaalmolekuli toimel. Rakkude sees asuvad suured multivesikulaarsed kehakesed. Multivesikulaarse kehakese membraan sopistub ehk pungub sissepoole, võimaldades suure vesiikuli (vesikulaarne keha) sisse voolata raku tsütoplasmas olevat rakuvedelikku. Seejärel  täitub multivesikulaarne keha paljude väikeste vesiikulitega, mis lasevad ennast suure multivesiikuli membraani küljest lahti ja liiguvad juba vabalt multivesiikulis. Mis on vesiikul? Vesiikul on väga väike nanosuuruses põieke, mis asub raku tsütoplasmas. Tsütoplasma on raku sisu, mis ümbritseb rakutuuma ja on kaitstud raku ümber oleva membraaniga. Vesiikulil endal on aga eraldi membraan, mis eraldab seda rakusisust. Membraan, mis kaitseb vesiikulit on ümbritsetud fosfolipiidse kaksikkihiga, mis koosneb vett omastavast ja vett mitteomastavast rasvhappeahelast. Selline vesiikuli ehk eksosoomi ümbris võimaldab erinevate molekulide liikumist nii sisse kui välja. Mis on mikropartiklid? Mikropartikliteks nimetatakse väikseid ekstratsellulaarseid rakuosasid, mida rakk võib nõristada väliskeskkonda. Põhilised nendest on eksosoomid ja mikrovesiikulid, millel on erinevad tekkerajad ja markerid. Mis on eksotsütoos ja endotsütoos?  Kõik rakud vabastavad rakuvälised vesiikulid (EV-d) oma normaalse füsioloogia osana ja samuti ka omandatud kõrvalekallete ajal. Vesiikuleid võib laias laastus jagada kahte kategooriasse: ektosoomid ja eksosoomid. Eksotsütoosiks nimetatakse transportvesiikulite (ektosoomide) abil raku sisekeskkonnast makromolekulaarsete (nt. valkude) komponentide omastamine ning nende ühinemine raku välismembraaniga kus toimub mittevajalike valkude eksotsüteerimine rakust välja.  Mikrovesiikulid tekivad rakumembraani väljasopistuse tagajärjel. Mikrovesiikulid tsirkuleerivad veres, osalevad normaalsetes füsioloogilistes ja patoloogilistes protsessides. Sõltuvalt eesmärgist võivad mikrovesiikulid sisaldada erinevaid signaalimolekule ja mRNAd. Mikrovesiikulid on suuremad kui eksosoomid. Eksotsütoosi teel toimub pidev plasmamembraani uuenemine. Endotsütoos on väliskeskkonnast transportvesiikulite abil makromolekulaarsete komponentide omastamine. Makromolekulid seonduvad rakumembraani või retseptoriga, pungudes sissepoole.     Selle tagajärjel moodustub raku plasmamembraanist vesiikul ehk endosoom, mis tagab transporditavate ainete jõudmise rakku. Eksosoomid on ekstratsellulaarse vesiikuli alatüüp, mis moodustub endosomaalsel (nö. sissesopistumisega) teel. Eksosoomid tekivad kui endosoomid punguvad raku välismembraanist sissepoole, küpsedes protsessi käigus multivesikulaarseteks kehadeks. Eksosoomid on vesiikulid, mis vabanevad rakuvälisesse keskkonda pärast multivesikulaarsete endosoomide sulandumist rakupinnaga. Eksosoomi struktuur on kaetud kahekihilise lipiidmembraaniga, mis on sama nagu rakumembraan. Eksosoomi vesiikuli sisemus sisaldab selliseid molekule nagu rakuspetsiifilised valgud, lipiidid, suhkruahelad ja geneetiliste (erinevad RNA/mRNA nukleiinhapete liigid) materjalide lasti. Eksosoomide bioaktiivsus on mõjutatud ka lipiidkomponentide ja lipolüütiliste ensüümidega. Need võivad toimida koos rakusignaalide edastamiseks, nii et kohalikku raku mikrokeskkonda muudetakse või säilitatakse. Läheduses asuvad või kaugemad rakud võivad neid omastada valikuliselt, programmeerides bioaktiivsetele ühenditele bakteri, mis võtab vastu DNA-d teiselt bakterirakult. Vesiikuli komponendid määravad kindlaks selle, millistest rakkudest eksosoomid vabanevad ja milliseid rakke need edaspidi mõjutama hakkavad. Rakkudega võrreldes on eksosoomid oma mõõtmetelt tuhat korda väiksemad, samuti on nad enamikust teistest ekstratsellulaarsetest vesiikulitest veelgi väiksemad. Eksosoom on sarnane rakuga kuid tal puudub tuum, mis muudab ta paljunemisvõimetuks. Eksosoom on tegelikult elutu. Milline on eksosoomide ülesanne? Toimides sõnumitoojatena, mängivad nad rakkudevahelises suhtluses ja transpordis otsustavat rolli. Rakuvälises keskkonnas ringelema läinud eksosoomid edastavad signaalmolekule ja geneetilist      materjali rakkude vahel, mõjutades seeläbi olulisi bioloogilisi tegevusi. Kui eksosoomid puutuvad kokku haigete, parandamist vajavate rakkudega, siis käivitavad nad loomuliku taastamisprotsessi. Naharakkudele spetsiifilisi signaale edastades võivad eksosoomid stimuleerida kollageeni tootmist, vähendada põletikku ja parandada naha üldist tekstuuri. Tundub, et ei ole nahamuret, mida eksosoomid leevendada ei saaks! Eksosoomid on naharakkudele mittetoksilised. Nad on tõhusalt naha ärritusi maandavad, sobivad väga hästi ka rosaatsea ning erinevate dermatiitide rahustamiseks.    Eksosoomid parandavad jõudsalt naha immuunsust, regenereerivad nahka, toimivad sügavalt niisutavalt. Eksosoomi kosmeetiline kasutusala on vananemisvastane ning nahaka taastav, tugevdab nahabarjääri, tagab kaitse UV- kiirte ja sinise (arvutiekraan) valguse eest. Eksosoomid pakuvad terviklikku lähenemisviisi naha noorendamiseks, sihtides mitut nahakihti ja edendades terviklikku taastumist. Erinevates uuringutes näitavad need regeneratiivses meditsiinis ja esteetikas suuri tulemusi, võivad potentsiaalselt parandada naha välimust, soodustada naha taastumist ja parandada erinevate meditsiiniliste ja kosmeetiliste protseduuride tulemusi. Toimides transpordi vahendajana, viiakse aineid rakku rakuväliselt, see tähendab, et eksosoom liigub rakkude vaheruumis ja pungub teisse rakku. Eksosoomid kannavad endas mitmesuguseid bioaktiivseid molekule, sealhulgas valke, vabasid rasvhappeid, metaboliite (ainevahetuse saadusi) ja mRNA-d (informatsiooni vahendaja). Eksosoomid toimetavad kasulike aktiivainete molekulide lasti otse naharakkudesse. Esteetiliste rakenduste jaoks tähendab see, et teadlased saavad laadida need ümbrised tuhandete biomimeetiliste teguritega, sealhulgas kasvufaktorite, peptiidide, liposoomide, aminohapete ja valkudega, mis on otseselt suunatud põletikule, samuti haavade paranemise angiogeneesile ning hüaluroonhappe stimuleerimisele. Mis on inimtekkeline eksosoom? Inimpäritolu eksosoome saadakse inimese tüvirakkudest. Tüvirakud on algrakud. Neid rakke võib saada erinevatest erinevate kehavedelikest ja organitest (luuüdi, rasvkude, veri, platsenta, rinnapiim, sperma, nabaväät jm.). Neid kasvatatakse ja eraldatakse laboris. Seejärel puhastatakse rakuvälisest prahist, mittevajalikest valkudest ja muudest komponentidest. Tüvirakk ise on elus rakk aga eksosoom ehk vesiikul on ilma tuumata ja ei ole elus, seetõttu ei ole veel avalikult teada äratõukamisreaktsioone ega muid komplikatsioone. Euroopa Liidus on inimpäritolu eksosoome keelatud kasutada esteetilises meditsiinis ja kosmeetikas. Eelkõige seetõttu, et need võivad sisaldada geneetilist materjali. Tuleb siiski ära märkida, et eksosoomi uuringud meditsiinilises kasutuses on veel lapsekingades aga töö teaduslaborites käib täie hooga. Eksosoomide kasutus on laialdane: Diagnostika – eksosoome kasutatakse kasvajarakkude avastamisel ja tehakse uurimistööd sellel suunal, kuidas saaks rakendada eksosoomi abil vasturavi. Eksosoomidel on suur potentsiaal mitteinvasiivsete diagnostikavahenditena. Eelkõige vedelate biopsiate puhul võimaldab eksosoomide analüüs veres varakult diagnoosida vähki ja muid haigusi. Eksosoomid sisaldavad haigusspetsiifilist RNA-d ja valke ning neid tuvastades võib olla võimalik haigusi avastada varem kui traditsiooniliste biopsiate abil. See muudab need paljulubavaks diagnostiliseks biomarkeriks ja terapeutiliseks vahendiks vähktõve ja muude patoloogiate raviks. Immuunravi –  eksosoomide kaudu saab saata signaalmolekule, vähendades allergilisi reaktsioone. Vähist kantud või muude haigustekitajatega nakatunud rakkudest pärinevaid eksosoome saab kasutada immunoteraapia kandjatena. Antigeenide kohaletoimetamisel saab vallandada tugeva immuunvastuse, mis suurendab patsiendi võimet haigustele vastu seista. Ravimid – eksosoomid on ravimite kohaletoimetamise süsteemidena näidanud suurt lubadust, nad on nanosuuruses ja seetõttu katsetatakse neid ravimite bioloogilise transporteritena. Retseptorite abiga võivad sellised ravimid jõuda ka spetsiaalselt sihtrakku, näiteks liiguvad nad kasvajakoldesse ja lastiks on vähirakku kasvu ja paljunemist pidurdavad ravimid. Hiirte peal tehtud katsed näitasid, et need kemoteraapiaga (vähivastane) laetud nanovesiikulid on võimelised liikuma kasvajakoesse ja vähendama kasvaja kasvu ilma kahjulike mõjudeta. Geeniteraapia – eksosoomi on võimalik asetada nuklotsiite DNA või RNA-ga, mida saab kasutada retsipientrakkude geneetika muutmiseks. Doonorrakud on rakud, mis kannavad geneetilise materjali horisontaalse

KAELAKORTSUD! Kahjuks on nii, et kui Sa ei hoolitse nooruses enda kaela eest, siis vanuse kasvades jääb üle ainult sallide ja kõrgete kaeluste kandmisega aja märke peita. Nägu võib olla nooruslik aga KAEL REEDAB VANUSE! Kaela olukorda saab parandada kirurgia abil näo ringlõikusega. Samuti esteetilise kosmeetikaga, milles kasutatakse kõiki imevõtteid, alustades aparaatsete teenustega, lõpetades täite-ja botox süstidega.  Aga mitte kõigile ei ole need meetodid kättesaadavad ja südamelähedased, seetõttu alusta kaela eest hoolitsemisega juba täna! Mille poolest erineb kaelanahk anatoomiliselt teiste kehapiirkondade omast? Kaelanahal praktiliselt puudub toestus, sest ta kinnitub lõualuudele ja lihtsalt ripub allapoole. See aga muudab kaela vägagi kaitsetuks vananemise eest ja muudab nähtavaks kortsud kaelal mida kahjuks ei anna peita paremategi meiginippidega. Kaelanahk on ehituselt väga õhuke ja õrn, oma olemuselt sarnaneb silmaümbrusele. Seetõttu tuleb teda kohelda hellemalt kui näonahka. Kui võrdluseks tuua näonahk, siis viimane kinnitub kindlalt näoluustiku peal ja toetub erinevatele näolihastele, see omakorda võimaldab näonahal kauem aega nooruslikum välja näha. Samuti on kaela külgedel pigmendiladestumist palju, seda just seetõttu, et kaelanahas on minimaalne arv melanotsüütrakke, sellest lähtuvalt on kaitse UV kiirguse eest nõrk. Päikesekiirgus tungib sügavale dermisesse ja tekitab kaelanaha lõtvuse, kortsujooned ja pigmendiladestuse. Kas kaelanahk võib olla rasune? Kaelanahas on väga vähe rasunäärmeid, seetõttu hüdrolipiidkiht ei ole piisav kaitse niiskuse aurustumise ja nahas säilitamise eest, kaitse väliskeskkonna mõjude vastu on kehvavõitu. Siiski on põhiliseks kuivuse ja kortsude põhjustajaks just kosmeetilise hoolduse puudus. Mis toetab kaelanahka? Kaelanahal puudub praktiliselt nahaalune sidekoeliste rasvarakkude kiht (subkuutis), samasugune ehitus on ka huultel ja silmalaugudel. Subkuutisel ehk rasvkoel, mis asub nahakihtide all, on oluline roll nähtaval naha kohevusel – võrdluseks kui inimene on priskem, siis paistab ta välja nö. kortsuvabam kui kõhn inimene. Tegelikku naha olukorda see siiski ei näita sest alles siis, kui priskem inimene kaotab kaalu, on näha tema naha tõeline olemus. Kui trastiline kaalukaotus toimub noores eas, siis naha elastsus võimaldab koel kokku tõmbuda aga vanemas eas inimesel seda privileegi ei ole. Suure tõenäosusega jääb väljaveninud nahk lotendama. Millised on kaelalihased? Kaela naha all asuva õhukese laia lihase (platüsma) funktsioon on tõmmata loomupäraselt suunurka alla ja tõsta kaelapiirkonna nahka. Kaela esiosas asuv lihas algab lõualuu juurest, ulatub rinna poole, ületades rangluu. Selle lihase liigse pinguloleku tõttu võib inimesel tekkida kurblikult tige näoilme, väljendudes suunurkade allapoole vajumisega ning tekitades ka nn. buldogi põse sarnast rippumist ja topeltlõuga. Naha vajumise tagajärjel tekib ka naha elastsuse kadu, mis väljendub juba kortsudena. Millised tooted sobivad kaelale? Arvestades seda, et kaelanahk on sama õhuke kui silmaümbruse nahk, siis ei ole hea kui igapäevaselt levitatakse kaelale väga raskeid näokreeme, mille mõju võib osutuda liialt karmiks ja ärritavaks õrnale nahale. Seetõttu tuleks eelistada kaelale spetsiaalselt sellele piirkonnale mõeldud tooteid või tooteid, millele on tootjapoolne või maaletooja viide, et toode sobib ka kaelale. Kaelanaha pesemiseks on soovitav kasutada puhastustooteid, mis oleksid kergelt levituvad ja niisutava mõjuga, samuti peaksid need olema nahale leebed. Samuti siis, kui näiteks akne põletikulised kolded on kaela külgedel. Ka keemilised koorijad on head, neid ei hõõruta mehhaaniliselt vaid hape teeb märkamatult oma tööd. Sellised koorijad võimaldavad surnud naharakkudel märkamatult irduda ja kaudselt stimuleerida naharakke uuenema. Kõik happed, mis on sobivad kuivale nahale, need on loodud ka kaelanahale. Eristada võiks piim- ja laktobioonhapet, mis niisutavad õhukest ja õrna nahka ning säilitavad niiskuse. Ensüümkoorijad on aktiivsed aga leebed, neid on nii graanulitega kui maskilaadseid. Sobivad ideaalselt ka tundlikumale nahale, koorides surnud raku vahelist massi lahti ja võimaldades toimeainete paremini imendumise. Loomulikult seerumid! Vanemas eas tuleks kindlasti lisada näohooldusrutiini seerumid, mis on nii niisutavad kui ka paljulubavad naha pinguldamise ja toitmise osas. Alati lisa seerumile kreem, mis kinnitaks seerumi toimetamise sügavamates nahakihtides. Külmemal ajal kasuta kreemi, mis on w/o ehk vesi-õlis faasil, milles on rasvhappeid või oklusiivseid (pealispinda kaitsvaid) omadused. Kuldne reegel on, et päevasel ajal tuleb kasutada SPF kreemi. Maskid, neid on väga erineva suunitlusega. Alati alusta naha niisutamisest, enne kui lähed tugevama koostise peale. Iga toode lubab niisutamist aga vaata toimeaineid, mis tõeliselt hästi niisutavad. Kui nahk on eeltöödeldud ja niisutatud, siis on see suuteline omastama tugevatoimelisi aktiivaineid paremini. Mida teha, et kaelanahk ei oleks kortsus? Selge on muidugi see, et nooreks ei jää meist keegi kuid parem väljanägemine on privileeg, mis sõltub väikeses osas geneetikast aga suures osas Sinu enda suhtumises naha eest hoolitsemisse. Kõige õigem on lõtvuse varajane ennetamine, kui aga on juba silmnähtavalt kortsus kael ja lõuaalune lõtvunud, siis on pikk tee minna, et saavutada nähtav toonuse paranemine. Kaasa õiged rühiharjutused, vähenda päevast pikaajalist istumist, mistõttu on kaelalihased pinges. Moodsal ajal on olemas ka näojooga, mis võimaldab tegeleda lihaspingete ja lõtvumisega. Igapäevane ilurutiin ei ole igav kui see saab harjumuseks! Kosmeetikatooted, mis aitavad ära hoida kaela kuivuse, mahendavad kortsujooni ning taastavad juba kahjustunud naha kaitsebarjääri: Allahindlus! Calming and Firming Gel – Rahustav ja pinguldav geel Hea hind 50 ml. €24 / 150 ml. €36 Rahustav ja pinguldav geel on kerge koostisega sügavniisutav hooldustoode, mis aitab taastada naha mugavustunnet, toetab naha niiskustasakaalu ning parandab naha elastsust.… 24.00€ – 36.00€Hinnavahemik: 24.00€ kuni 36.00€ sis. KM HydroGel Collagen Lady – Kollageeni hüdrogeel Lady 120 ml. Kollageeni hüdrogeel Lady on mitmeotstarbeline 3-in-1 hooldustoode, mida võib kasutada seerumi, geelkreemi või niisutava maskina. Sobib kõikidele nahatüüpidele, eriti niiskusvaesele, tundlikule ja elastsust kaotanud nahale. 10% mereline biokollageen,… 35.00€ sis. KM Hyaluronic Serum – Hüaluroonhappe seerum 15 ml. / 50 ml. Kohese toimega kontsentreeritud seerum 4 tüüpi madala molekulmassiga hüaluroonhappega. Pakub kauakestvat niisutust, pinguldab nahka, minimeerib kortsukesi, täiustab naha volüümi ja vormib näoovaali. Selline mitmes molaarsuses… 45.00€ sis. KM Sun Care Cream With SPF 50 – Päikesekaitsekreem SPF 50 50 ml. Päikesekaitsekreem SPF 50 on väga tõhus nahka kaitsev toode, mille uuenduslik valem ühendab laia spektriga UVA- ja UVB-filtrid. Fotostabiilsed filtrid aitavad säilitada kaitsevõime kogu päeva jooksul ning sobivad… 42.00€ sis. KM Phyto Bio Active Peeling – Taimne Bioaktiivne happekoorija 50 ml. Taimne bioaktiivne happekoorija aitab eemaldada surnud naharakke, puhastada poore ning muuta naha siledamaks ja kirkamaks. Regulaarne kasutamine toetab naha uuenemist ning aitab parandada ebaühtlast tekstuuri ja tuhmi jumet.… 42.00€ sis. KM Allahindlus! BioPlasma Nutri Cream – Kuiva naha kreem BioPlasma 50 ml. Kampaania hind €35 Kuiva naha kreem BioPlasma on eksklusiivne ja rikkalikult

AKNE RASKUSASTE Acne vulgaris on krooniline põletikuline haigus, mida eristatakse põhjuste, vallandajate ning raskusastmete järgi. Võib olla põletikuline ja mittepõletikuline. Iga meie kehakarv on paaris rasunäärmega, mis toodab nahapinnale kaitsvaid ja niisutavaid rasvhappeid, mis osalevad ka naha pH määramises. Akne puhul on rasunäärmed laienenud ja rasuproduktsioon suurenenud.  Aktiivsed rasunäärmed asuvad näol, rinnakul ja seljal. Akne tekib kui rasu ei jõua tõusta naha pinnale sest karvafolliikuli ava on kleepunud kokku rasu ja keratinotsüütrakkudega. Selline tihke segu võimaldab bakteritel kasvada ja tekitada põletikulisi elemnte, ummistunud karvafoliikulisein (nahapoor) rebeneb ja bakterid levivad ümbritsevatesse kudedesse. Loe akneelementide täpsemat definitsiooni meie blogist “Mis on akne?” Mida tähendab akne raskusaste? Akne raskusaste oleneb sellest, millised lööbed nahal on ja kui palju neid korraga esineb. Lihtsam selekteerimine on, et kerge akne korral esineb nahal kuni 30 lööbeeelmenti, mõõduka akne korral 30-125 ja raske akne korral üle 125 põletikulise kolde. Kui nahal esinevad ainult komedoonid, siis see kuulub samuti kerge akne klassifikatsiooni. Raskusaste sõltub ka sellest, millised on akneelemendid. Kuidas aknet eristatakse? Akne saab alati alguse ummistunud komedoonidest aga aknet eristatakse ka põhjuste järgi: seen-, hormonaalne-, mehhaaniline-, bakteriaalne-, komedoonne-, ravimite-, kosmeetiline akne. Need on faktorid, mis võivad provotseerida akne teket ja kulgu. Kahjustuste tüüpide järgi on akne nimetused: komedoonne-, papulaarne-, pustulaarne-, sõlmeline- ja tsüstiline akne. Millised on akne tüübid ja põhjused? Aknet soodustavad nii sisesed kui välised faktorid. Väliste faktorite kontrollimisega saame me tahtejõuga hakkama aga sisemisi faktoreid saame mõjutada ravimite ja/või kosmeetikatoodetega (kergema akne puhul). Hormonaalne akne Homonaalset aknet mõjutavad hormoonide muutused. Hormonaalne akne on seotud meessuguhormoonidega, mida leidub mõlemal sugupoolel. Neid toodavad munasarjad, munandid ning neerupealsed. Hormonaalne akne ei ole igakord seotud androgeenide (meesuguhormoonid) ületootmisega. Androgeenide ülesanne on muuta nahka paksemaks ja stimuleerida rasueritust. Ametlikult ja meditsiiniliselt ei kasutata tegelikult terminit hormonaalne akne. On üks kindel haigus – polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS), mille puhul on see nimetus asjakohane. Hormonaalseks aknevormiks saab seda liigitada noorukieas hormonaalse kõikumise tõttu, samuti täiskasvanueas (eriti naistel) näo alaosas tekkivate põletikuliste vistrikute järgi. Kui noorukiiga on läbi aga akne püsib, kui põletik tekib menstruaaltsükliga seoses, siis kindlamaks määratluseks saab dermatoloog teha vereanalüüsi ja selgitada selle käigus, kas hormoonid on tasakaalus. Teada on, et veres vabalt liikuvad androgeenid ja testosteroon üldjuhul ei ole aktiivsed sest valgukandjad püüavad nad kinni ja suunavad naharakkudesse, kus need siis muunduvad dihüdrotestosterooniks. Selline hormoon parandab juuksefolliikuli kasvu ja  ja mõjutab rasunäärmes rasu tootmist. Kui siiski testosterooni hulk veres on kõrge, siis võivad tekkida alopeetsia (koldeline kiilaspäisus), liigne karvakasv ja polütsüstilised munasarjad. Sellistel juhtudel võivad aidata antiandrogeensed ravimid (nagu spironolaktooni tabletid) toimida androgeeniretseptorite blokeerimisega, et vähendada testosterooni mõju kehale. Kuidas mõjutab menstruaaltsükkel aknet? Ovulatsiooni (14 päeva peale menstruaaltsükli algust) ajal on östrogeenide tase kõrge ja nahk näeb välja maksimaalselt puhas ja värske. Östrogeen on naissuguhormoon, mida toodavad mõlemad sugupooled (leidub munasarjades ja munandites). Naiste arengus on sel oluline roll (rindade kasv, libiido, naha niiskus, aju ja seedesüsteemi toimimine, luustiku tugevus). Sellele järgneb faas, milles toodab keha rohkem naissuguhormooni – progesterooni (sünteesitakse munasarjades, reguleerib menstruatsiooni tsüklit, võimaldab lootearengut). Sellel ajal väheneb östrogeeni tase, mis võibki kaasa tuua rasunäärmete aktiveerumise, nahk muutub õliselt läikivaks ja tekivad akne kolded. Ovulatsiooni tsükli keskel üritab östrogeen taas rasu kontrolli alla saada. Arvatakse, et progesterooni taseme tõus võib provotseerida aknet. Miks tekib akne raseduse ajal?  Progesterooni tõus raseduse esimestel kuudel võib mõningatel naistel aknet tekitada või süvendada. Siin võib olla ka veel põhjusi. Näiteks ka see asjaolu, et eelnevalt kasutatud rasedusvastased antibeebipillid hoidsid seni hormoone kontrolli all ja kui soovitakse rasestuda, tuleb nendest loobuda. Enamikke akne vastaseid ravimeid ei saa raseduse ajal kasutada ja see võib põletikele taas käivitavalt mõjuda. Miks tekib akne menopausi ajal? Kui naine jõuab menopausi, siis organismi östrogeenivarud vähenevad ja androgeenid võivad domineerida. Raviks on hormoonasendusravi, mis tõstab östrogeeni taset, vähendades sel moel akneilminguid, tujukõikumisi ja kuumahoogusid. Menopausi aknet ei tohi segi ajada rosaatseaga. Seenakne Pityrosporum (Malassezia) follikuliiti kutsutakse kõnekeeles seenakneks. Tegelikult eristuvad seene- ja akneelemendid teineteisest. Seeneinfektsioon on piinav ja üsna sügelev nahapõletik, mis tekib kui pärmseen koguneb juuksefolliikulisse ja põhjustab põletiku. Pityrosporum follikuliit võib olla nakkav näiteks ühise zileti või pardli kasutamisega, väga harva nahakontakti kaudu. Malassezia seen on üks mitmest seenetüübist, mis elutseb naha loomuliku mikroorganismi (floora) koostises. Probleem algab siis kui immunsüsteem nõrgeneb ja tekib seene vohamine juuksefolliikulisse, soodustajaks antibiootikumid-,  kortikosteroidid-, haigused-, niiske kliima-, oklusiivsed kreemid-,  higistamine- ja liigne rasu, millest seen toitub ja saab sobivad tingimused kasvamiseks. Seeneinfektsiooni puhul on vistrikud ühetaolised 1-2 mm läbimõõduga paapulid ja pustulid, mis võivad asetseda juuste piiril, näol, rinnal ja seljal. Erinevalt aknest ei esine komedoone. Tihti avastatakse seenakne siis, kui akneravimid ei avalda toimet. Siis hakatakse kasutama seeneravimeid ja šampoone, mis annavad tulemusi. Kahjuks on sellel seenevormil kalduvus kordumiseks, seetõttu tehakse ka profülaktilisel eesmärgil ravi jätkamist 1-2 korda nädalas, et hoida taasägenemist. Samuti soovitatakse rasusema naha puhul hoida poore puhtad salitsüülhappega kuna see hape suudab  efektiivselt rasu vedeldada. Taimse preparaadina on levinud teepuuõli. Seenakne ja ka teiste aknevormidega on soovitav tarbida pro-ja prebiootikume, mis aitavad soolestiku mikrofloorat korrastada ja samuti sobivad sellise toimega paiksed tooted naha hooldamiseks. Šampoonidest on efektiivne Nizoral, mille toimeaine on ketokonazol. Pyoderma faciale Nimetatakse ka rosacea fulminans. Tekib küllaltki ootamatult ja tavaliselt noortel (15 – 30 aastates) naistel. Meenutab rosaatseat või aknet. Erinevalt aknest tekib see näo lööve järsult ja esineb ainult naissool. Ei teki ummistunud pooridest või ülemäärasest rasust. Tavaliselt haarab ainult näopiirkonna, ei ole pikema ajakuluga kui aasta.  Kui võrrelda seda rosaatseaga, siis ka siin on erisus sest see esineb ainult noortel naistel ja ei ole seotud rosaatsea sarnase õhetava punetusega, samuti ei kaasa see silmi. Võib tekkida raseduse ajal, mis on väga ebasobiv juhtum sest ravi on sel juhul raskendatud. Üldine suund on siiski, et näo püodermat peetakse rosaatsea ägenenud vormiks. Lööve koosneb algselt punastest naastudest (laigud), millele lisanduvad paapulid, pustulid ja tsüstid, mis hõlmavad lõua, põskede ja otsaesise piirkonna. See on väga raske nahahaigus aga olemasolevates bakterites ei ole nakatuvaid organisme ja puuduvad sisemised sümptomid. Mõned tegurid, näiteks stress, kuumad toidud ja joogid, kemikaalid ja päikesevalgusega kokkupuude halvendab seda. Arme tekitav. Retseptiravimid. Akne fulminans Äkilise ja ägeda kulgemisega raske akne. Akne fulminansi on seostatud androgeenide, autoimmuunse komplekshaiguse ja geneetilise eelsoodumusega.