Päikesekaitsekreemid
Päikesekaitsekreemid Mis võiks veel parem olla kui ilus päikeseline ilm ja õnnelik olemine ning piisav D – vitamiin! Sellegipoolest – nautigem päikest mõistlikult ja mõõdukalt! Kohe kui päike hakkab kõrgemalt käima, tekib arutelu päikesekaitse kreemide osas. Kas neid on vaja üldse kasutada või millist kasutada? Enamvähem kõik on teadlikud SPF filtrite kasutegurist. Rohkem on siiski tõstatatud küsimus, et kas valida keemiline või füüsiline filter. Mõtleme koos… Päikesekaitsekreemide koostisosad Päikesekreemides kasutatakse kahte tüüpi koostisosasid, mida nimetatakse mineraalseteks ehk füüsilisteks ja sünteetilisteks ehk keemilisteks. Reklaamides kasutatakse tihti mineraalse toote kiitmiseks väljendit orgaaniline, kuigi päikesekaitsetoodete sisalduse koostisosad on tegelikult kõik anorgaanilised kemikaalid, ehk siis mineraalid, mis on saadud mitte – elusloodusest vaid kivimitest. Ka vesi ja õhk on anorgaaniline keemia. Orgaaniline keemia kasutab toodetes alati süsinikuaatomeid (nt. vesinik, hapnik jne., mida esineb nö. eluslooduses). Tasub teada, et kõik kosmeetikas kasutatavad toimeained on tegelikult ju keemia, sealhulgas ka vesi, mida me igapäevaselt tarbime. Meie inimestena oleme ka justkui keemia tundidest tuttav Mendelejevi tabel! Mineraalne ehk füüsiline kaitse Neis kasutatakse toimeainetena looduses esinevat tsinkoksiidi või titaandioksiidi. Inimesi kütkestab selle valiku tegemisel eelkõige see, et need toimeained ei imendu naha sisse ja on mõeldud funktsioneerima nii, et nad peegeldavad naha pinnalt UV kiirguse tagasi. Positiivne on asjaolu, et need päikesekaitsetooted ei ole üldjuhul tundlikule nahale ebasobivad, samuti ei reosta nad ümbritsevat loodust ja on keskkonnasõbralikud. Kui ei kasutata nanoosakesi, siis on füüsilised SPF kreemid sobilikud ka õrnas lapseeas. Nanoosakesi hakati osadesse toodetesse panema just seetõttu, et vähendada nahale jäävat valget kihti aga paremaks peetakse suuri mineraalseid osakesi, et nad ei läbiks kontrollimatult naha kihte. Selliste päikesekaitsetoodete miinuseks on veidi aega nahal püsiv valkjas kiht, mis tegelikult suhteliselt ruttu hajub. Peab ära mainima, et on kahetine arvamus, et võrreldes sünteetilise tootega, püsivad nad ehk veidi vähem stabiilsed ja seetõttu tuleb kindlasti rannas olles nahka rohkem kreemitada. Samas on teada ka vastupidiseid väiteid. Sünteetiline ehk keemiline kaitse Keemilise filtri toimeained on inimesele hirmutavad eelkõige seetõttu, et nad on enamus valmistatud naftasaaduste baasil, millel on häid ja vähem häid külgi. Selliseid koostisosasid on lausa 30 – ne kanti, loomulikult ei kasutata neid korraga ühes tootes. Kõige levinumad nendest on oksübensoon, oktinoksaat, oktisalaat ja avobensoon. Sünteetilised blokaatorid hajutavad ja tõrjuvad kõrvale päikese kahjulikke kiiri, muutes UV – kiirguse soojuseks ja seetõttu ka vähemaktiivseks. Sel moel võib keemiline kaitse tekitada mingil määral naha ülekuumenemist, mistõttu ei puudu võimalus, et toode koormab omajagu organismi kui ollakse päikese käes ilma mõõdutundeta. Keemiline koostis imbub mingil määral ka naha ülemistesse kihtidesse, mis ei ole aga teadlaste ja nahaarstide sõnul tegelikult tervisele ohtlik. Mis eemärgil võiks kasutada enda nahal naftasaadusi? Kindlasti päikesekaitsetoodetes kui on vaja väga tugevat kaitset sest siin võib kindlatele allikatele tuginedes väita, et UV- kiirguse kahjustused on kordades hullemad kui naftast saadud sünteetilised filtrid. Näiteks kuivema fooniga nahahaiguste (atoopiline dermatiit, psoriaas) puhul on just mineraalõlid (paraffinium liquidum) ehk naftasaadus, oluliseks abiliseks naha niiskuse lukustamisel, samuti kasutatakse neid baasainena kortikosoidide mähistes. Alati võib otsida ka alternatiive aga meditsiinis on naftast saadud kosmeetilised toimeained täiesti tunnustatud teatud ravi ja nahakaitse otstarbel. Positiivne asjaolu on, et keemilise koostisega kaitsekreeme on kergem nahale kanda sest nad on kergelt imenduvad ja tekstuurilt rohkem losjoonilaadsed. Püsivad suhteliselt fotostabiilsed. Kaitse seisukohalt on nad ka paremad ennetamaks pigmendilaikusid. Negatiivses võtmes võib ära märkida, et sellise suunitlusega tooted ei pruugi sobida väga õrnale nahale, mis on õhuke või kiirelt reageeriv. Kahjuks on sellised tooted ka keskkonnale mittesõbralikud ja võivad vette sattudes kahjustada ohus olevaid koralle. Millist kaitsekreemi eelistada? Kui inimesel on kalduvus pigmendihäiretele või on juba tekkinud liigsest päikese tagajärjel naha lõtvus ja õhenemine, siis tugevaim kaitse on toode, kus on koos nii füüsiline kui keemiline blokaator ja loomulikult ka tugevaim päikesekaitse filter. Kui Sa siiski veel kahtled, et kas ikka kasutada kaitsekreeme, siis usalda teavet, et Euroopas ja paljudes teistes riikides on tunnistatud stabiilsete ja ohutute keemiliste filtrite hulka näiteks Tinosorb S (bisetüülheksüroksüfenoolmetoksüfenüültriasiin). Uus tulija, mis on tunnistatud samuti täiesti ohutuks, on mineraalne filter nimega Alpalight (hüdroksüapatiit), mida leidub ka inimorganismis ja kalaluudes). Uuringud on tõestanud ka selle koostisaine fotostabiilsuse (peab hästi vastu UV- kiirgusele). Heaks kaitsefiltriks peetakse vähemalt SPF- 30 ja tugevaks blokaatoriks SPF- 50 UVA – vanandavad kiired ulatuvad sügavale dermisesesse. Neid ei määratle kreemi peal olev tähistus – SPF, vaid sõnastus – laia toime spektriga kaitsekreem või selgelt UVA – märgistus. UVB – kiired ulatuvad epidermisesse. Nende märgistus tootel on UVB või lihtsalt SPF kaitse. UVC – kiired ei jõua õnneks maapinnale. Kaitsekreemi kasutamise pärast ei jää kellelgi ilus jume tulemata, lihtsalt tumedam toon tekib nahal aeglasemalt aga siiski ühtlaselt ja võimalikud nahakahjustused minimeeritakse! Hästi heleda nahatooniga inimestel on siiski vaja olla kannatlikum sest ilma kaitseta nad põlevad ruttu punaseks ja kaitsega tuleb arvestada, et nende melaniin on erinev tumedama nahatüübiga inimestest. Seetõttu võtab ilusa jume saavutamine neil märgatavalt rohkem aega. Kas võiks päikest võtta ilma nahka kaitsmata? EI – EI JA VEELKORD EI! Sa riskid saada päikesepõletuse, kiire vananemise, pigmendilaigud ja hullemal juhul lausa nahavähi. Oluline on teada, et päikesevõtmise seisukohalt mineraalsete või sünteetiliste päikesekaitsekreemide koostises pole midagi paremat ega halvemat, need mõlemad kaitsevad nahka päikesekahjustuste eest. Usalda nahaarste, kes kõik rõhutavad päikesekaitse tähtsust. Pigem karta kui hiljem kahetseda! Mida tähendab SPF? Väga lihtne on meeles pidada reeglit – 1 SPF vastab 20 – minutisele kaitsele! Sinna liida veel see aeg, mis on Sinu loomulik nahakaitse, heleda nahatüübi puhul ca 10 -15 min.-t, ilma et päike veel liiga teeks. Kreemita nahka juba kodust välja minnes, soovitavalt umbes 20 – 30 minutit enne. Suvisel ajal annab ilmajaam teada ka UV indeksist (UVI). Mida kõrgem see number on, seda kiiremini saavutab nahk põletusastme, näiteks indeks nr 6 tekitab nahapõletiku juba umbes 25 – e minuti pärast, kui Sa ennast ei kaitse. Miks peab päikesekaitsekreemi päeva jooksul korduvalt nahale panema? Tekib ehk õigustatult küsimus, et kui kreemi sees on kaitsefilter, mis annab nahale kaitse lausa tundideks, siis milleks peab kreemikihti pidevalt uuendama? Selge on see, et filtrid on hea kaitsva efektiga. Kahjuks ei saa loota, et kaitsefilter suudab nahka kaitsta lausa 100 % Teada on fakt, et SPF-50 annab nahale kaitse 98 %, SPF-30 97% Paraku kasutatakse päikesekreeme valesti sest
Päikesekaitsekreemid Read More »