Päikesekaitsekreemid
Mis võiks veel parem olla kui ilus päikeseline ilm ja õnnelik olemine ning piisav D – vitamiin!
Sellegipoolest – nautigem päikest mõistlikult ja mõõdukalt!
Kohe kui päike hakkab kõrgemalt käima, tekib arutelu päikesekaitse kreemide osas. Kas neid on vaja üldse kasutada või millist kasutada? Enamvähem kõik on teadlikud SPF filtrite kasutegurist. Rohkem on siiski tõstatatud küsimus, et kas valida keemiline või füüsiline filter.
Mõtleme koos…
Päikesekaitsekreemide koostisosad
Päikesekreemides kasutatakse kahte tüüpi koostisosasid, mida nimetatakse mineraalseteks ehk füüsilisteks ja sünteetilisteks ehk keemilisteks. Reklaamides kasutatakse tihti mineraalse toote kiitmiseks väljendit orgaaniline, kuigi päikesekaitsetoodete sisalduse koostisosad on tegelikult kõik anorgaanilised kemikaalid, ehk siis mineraalid, mis on saadud mitte – elusloodusest vaid kivimitest. Ka vesi ja õhk on anorgaaniline keemia. Orgaaniline keemia kasutab toodetes alati süsinikuaatomeid (nt. vesinik, hapnik jne., mida esineb nö. eluslooduses). Tasub teada, et kõik kosmeetikas kasutatavad toimeained on tegelikult ju keemia, sealhulgas ka vesi, mida me igapäevaselt tarbime. Meie inimestena oleme ka justkui keemia tundidest tuttav Mendelejevi tabel!
Mineraalne ehk füüsiline kaitse
Neis kasutatakse toimeainetena looduses esinevat tsinkoksiidi või titaandioksiidi. Inimesi kütkestab selle valiku tegemisel eelkõige see, et need toimeained ei imendu naha sisse ja on mõeldud funktsioneerima nii, et nad peegeldavad naha pinnalt UV kiirguse tagasi.
- Positiivne on asjaolu, et need päikesekaitsetooted ei ole üldjuhul tundlikule nahale ebasobivad, samuti ei reosta nad ümbritsevat loodust ja on keskkonnasõbralikud. Kui ei kasutata nanoosakesi, siis on füüsilised SPF kreemid sobilikud ka õrnas lapseeas. Nanoosakesi hakati osadesse toodetesse panema just seetõttu, et vähendada nahale jäävat valget kihti aga paremaks peetakse suuri mineraalseid osakesi, et nad ei läbiks kontrollimatult naha kihte.
- Selliste päikesekaitsetoodete miinuseks on veidi aega nahal püsiv valkjas kiht, mis tegelikult suhteliselt ruttu hajub. Peab ära mainima, et on kahetine arvamus, et võrreldes sünteetilise tootega, püsivad nad ehk veidi vähem stabiilsed ja seetõttu tuleb kindlasti rannas olles nahka rohkem kreemitada. Samas on teada ka vastupidiseid väiteid.
Sünteetiline ehk keemiline kaitse
Keemilise filtri toimeained on inimesele hirmutavad eelkõige seetõttu, et nad on enamus valmistatud naftasaaduste baasil, millel on häid ja vähem häid külgi. Selliseid koostisosasid on lausa 30 – ne kanti, loomulikult ei kasutata neid korraga ühes tootes. Kõige levinumad nendest on oksübensoon, oktinoksaat, oktisalaat ja avobensoon. Sünteetilised blokaatorid hajutavad ja tõrjuvad kõrvale päikese kahjulikke kiiri, muutes UV – kiirguse soojuseks ja seetõttu ka vähemaktiivseks.
Sel moel võib keemiline kaitse tekitada mingil määral naha ülekuumenemist, mistõttu ei puudu võimalus, et toode koormab omajagu organismi kui ollakse päikese käes ilma mõõdutundeta. Keemiline koostis imbub mingil määral ka naha ülemistesse kihtidesse, mis ei ole aga teadlaste ja nahaarstide sõnul tegelikult tervisele ohtlik.
Mis eemärgil võiks kasutada enda nahal naftasaadusi? Kindlasti päikesekaitsetoodetes kui on vaja väga tugevat kaitset sest siin võib kindlatele allikatele tuginedes väita, et UV- kiirguse kahjustused on kordades hullemad kui naftast saadud sünteetilised filtrid. Näiteks kuivema fooniga nahahaiguste (atoopiline dermatiit, psoriaas) puhul on just mineraalõlid (paraffinium liquidum) ehk naftasaadus, oluliseks abiliseks naha niiskuse lukustamisel, samuti kasutatakse neid baasainena kortikosoidide mähistes. Alati võib otsida ka alternatiive aga meditsiinis on naftast saadud kosmeetilised toimeained täiesti tunnustatud teatud ravi ja nahakaitse otstarbel.
- Positiivne asjaolu on, et keemilise koostisega kaitsekreeme on kergem nahale kanda sest nad on kergelt imenduvad ja tekstuurilt rohkem losjoonilaadsed. Püsivad suhteliselt fotostabiilsed. Kaitse seisukohalt on nad ka paremad ennetamaks pigmendilaikusid.
- Negatiivses võtmes võib ära märkida, et sellise suunitlusega tooted ei pruugi sobida väga õrnale nahale, mis on õhuke või kiirelt reageeriv. Kahjuks on sellised tooted ka keskkonnale mittesõbralikud ja võivad vette sattudes kahjustada ohus olevaid koralle.
Millist kaitsekreemi eelistada?
Kui inimesel on kalduvus pigmendihäiretele või on juba tekkinud liigsest päikese tagajärjel naha lõtvus ja õhenemine, siis tugevaim kaitse on toode, kus on koos nii füüsiline kui keemiline blokaator ja loomulikult ka tugevaim päikesekaitse filter. Kui Sa siiski veel kahtled, et kas ikka kasutada kaitsekreeme, siis usalda teavet, et Euroopas ja paljudes teistes riikides on tunnistatud stabiilsete ja ohutute keemiliste filtrite hulka näiteks Tinosorb S (bisetüülheksüroksüfenoolmetoksüfenüültriasiin). Uus tulija, mis on tunnistatud samuti täiesti ohutuks, on mineraalne filter nimega Alpalight (hüdroksüapatiit), mida leidub ka inimorganismis ja kalaluudes). Uuringud on tõestanud ka selle koostisaine fotostabiilsuse (peab hästi vastu UV- kiirgusele).
Heaks kaitsefiltriks peetakse vähemalt SPF- 30 ja tugevaks blokaatoriks SPF- 50
UVA – vanandavad kiired ulatuvad sügavale dermisesesse. Neid ei määratle kreemi peal olev tähistus – SPF, vaid sõnastus – laia toime spektriga kaitsekreem või selgelt UVA – märgistus. UVB – kiired ulatuvad epidermisesse. Nende märgistus tootel on UVB või lihtsalt SPF kaitse. UVC – kiired ei jõua õnneks maapinnale.
Kaitsekreemi kasutamise pärast ei jää kellelgi ilus jume tulemata, lihtsalt tumedam toon tekib nahal aeglasemalt aga siiski ühtlaselt ja võimalikud nahakahjustused minimeeritakse! Hästi heleda nahatooniga inimestel on siiski vaja olla kannatlikum sest ilma kaitseta nad põlevad ruttu punaseks ja kaitsega tuleb arvestada, et nende melaniin on erinev tumedama nahatüübiga inimestest. Seetõttu võtab ilusa jume saavutamine neil märgatavalt rohkem aega.
Kas võiks päikest võtta ilma nahka kaitsmata?
EI - EI JA VEELKORD EI!
Sa riskid saada päikesepõletuse, kiire vananemise, pigmendilaigud ja hullemal juhul lausa nahavähi. Oluline on teada, et päikesevõtmise seisukohalt mineraalsete või sünteetiliste päikesekaitsekreemide koostises pole midagi paremat ega halvemat, need mõlemad kaitsevad nahka päikesekahjustuste eest.
Usalda nahaarste, kes kõik rõhutavad päikesekaitse tähtsust. Pigem karta kui hiljem kahetseda!
Mida tähendab SPF?
Väga lihtne on meeles pidada reeglit – 1 SPF vastab 20 – minutisele kaitsele! Sinna liida veel see aeg, mis on Sinu loomulik nahakaitse, heleda nahatüübi puhul ca 10 -15 min.-t, ilma et päike veel liiga teeks. Kreemita nahka juba kodust välja minnes, soovitavalt umbes 20 – 30 minutit enne.
Suvisel ajal annab ilmajaam teada ka UV indeksist (UVI). Mida kõrgem see number on, seda kiiremini saavutab nahk põletusastme, näiteks indeks nr 6 tekitab nahapõletiku juba umbes 25 – e minuti pärast, kui Sa ennast ei kaitse.
Miks peab päikesekaitsekreemi päeva jooksul korduvalt nahale panema?
Tekib ehk õigustatult küsimus, et kui kreemi sees on kaitsefilter, mis annab nahale kaitse lausa tundideks, siis milleks peab kreemikihti pidevalt uuendama?
Selge on see, et filtrid on hea kaitsva efektiga. Kahjuks ei saa loota, et kaitsefilter suudab nahka kaitsta lausa 100 % Teada on fakt, et SPF-50 annab nahale kaitse 98 %, SPF-30 97%
Paraku kasutatakse päikesekreeme valesti sest neid ei määrita nahale piisaval hulgal (täiskasvanud inimese kehale kulub umbes 2 – 3 supilusikatäit) ja üldjuhul võib väita, et seda ei tehta ka juba enne õue minekut. Ükskõik milline on tootes olev SPF tähistus, on soovitav rannas pikalt viibides nahale kanda uus kiht kaitsekreemi, ka sel juhul kui on tegemist väljareklaamitud niiskuskindla tootega. Soovitav on näonahk eelnevalt niiske salvrätikuga (ilma alkoholi sisalduseta) puhastada ja seejärel uuesti umbes iga 2 tunni järgselt täiendav kaitsekreem näole kanda sest arvestama peab ka selle nüansiga, et tekkiv higi, soolane merevesi ja UV – kiired muudavad pealoleva kreemi ebastabiilsemaks. Selline plaanipärane võimalik eelpuhastus ja kreemi kandmine puhtamale nahale võib hoida ära nahale kergelt tekkivad ebapuhtused ja ummistumise.
Kuidas UV – kiirgus mõjutab meie naha vananemist?
Nahavähi seisukohast on kõige hullem mis olla saab, meie rakkude DNA kahjustus ultraviolettkiirguse tagajärjel. Väga lihtsalt seletades toimub vananemine rakutasandil. Samuti tuleb mainida, et ultraviolettkiirgust seostatakse oksütatiivse stressoriga, mis loob vabadele radikaalidele soodsa pinnase meie rakkude ebastabiilseks funktsioneerimiseks. See aga on kahjuks otseselt seotud kiire vananemisega.
Kui UVA – kiirgus jõuab sügavale dermisesse, siis ta kahjustab rakkude jätkusuutlikust otseselt ja kaudselt, mis vastutavad kogu sidekoelise struktuuri toimimise eest. Sellest lähtudes muutub naha struktuur lõdvaks, epidermise ja dermise omavaheline ühendus ei ole enam nii siduv kui peaks, mis loob pinnase vananemisele sest naha ülemisel kihil tekib suuresti puudus toitainetest ja ka hapnikust. Tekivad melasmad. UVA kiirgus läbib ka aknaklaasi, tal on oluline roll valgustundlike nahalöövete ja nahakasvajate tekkes.
Liigselt intensiivne UVB – kiirgus põletab meie nahka, hävitades ka nahabarjääri kaitsva mikrobioomi tasakaalu, põletusastet näitavad villid, tugev ekseem (nahapõletik) ja erüteem (punetus). Põletusastmest oleneb, millise kahjustuse on saanud erinevad nahakihid ja kas sellest tulenevalt on naha välimuses jäädavaid muutusi. UVB – kiirgus suurendab ka nahakasvajate ohtu.
Kaitseta jäänud nahk on alarmeeritud, ta suudab rakendada enda potensiaali võimalike kahjustuste ennetamiseks ning likvideerimiseks aga mida kauem ja püsivamalt viibida päikese käes nahka kaitsmata, seda suurem on tõdemus, et kahjuks ei ole ka naha alalhoiu instinktid lõputud.
Millised on melaniini tüübid?
Melaniin on pigment, mis annab inimese nahale, juustele ja silmadele värvuse. Väidetavalt on pigmendirakkude kogus igal inimesel ühesugune, küll aga sõltub melanotsüütrakkude intensiivsusest melaniini tootmisel, kui tumedad on inimese nahk, juuksed ja milline on tema silmaiirise värv. Melaniin sõltub ka geneetikast.
Eumelaniini on kahte tüüpi: pruun ja must. See pigment vastutab naha, silmade ja juuste tumeduse eest. See, kas inimesel on pruunid või mustad juuksed, sõltub sellest kui erinevad on temal pruuni ja musta eumelaniini kogused. Kui musta eumelaniini ei ole ja pruuni eumelaniini on vähe, siis on väljundiks blondid juuksed.
Feomelaniini annab pigmendi roosakatele kehaosadele, milleks on näiteks huuled, rinnanibud jm. kehaosad.
Inimesed, kellel on parajas doosis eumelaniini ja feomelaniini, saavad endale punase juuksetooni.
Neuromelaniin vastutab neuronite ehk närvirakkude värvi eest.
Kas tõesti mõnel inimesel ei teki pigmendilaike?
See võib tõesti nii tunduda, et mõni inimene on intensiivne päikesekummardaja aga silmaga eristuvaid tumedaid pigmendilaike ei ole näha…see on muidugi ainult aja küsimus. Melasma teket võivad soodustada lisaks UV -kiirgusele paljud erinevad tegurid: haigused, vanus, ravimid, hormoonid jne. Nende kaasuvate faktorite pärast on isegi mõni hoolikam päikesenautleja päris kiirelt oma nahale melasmad saanud. Tegelikult ei ole päikese ohtrad ületarbijad klaari nahaga, vaadeldes nahka läbi luubi, on selgelt eristuvad ebaühtlased pigmendivarjundid siiski olemas ning jätkates hoolimatult päikesevannidega, suureneb kahjuks nende risk nahakahjustustele. Tumedama pigmendiga inimeste seas on levinud valearusaam, et nemad võivad päikesevanne võtta hoolimatult kuna nende nahk ei põle kunagi ära… Siiski ei ole ka nemad imeinimesed, lihtsalt tekkinud roosakas varjund jääb neil alatihti märkamata ja naha sügavamad kahjustused ning lõtv tekstuur on märgatavad hilisemas eas.
Kuidas nahk kaitseb ennast ise päikesekiirguse eest?
Kõigepealt rakendub nahas protsess, millel on keeruline nimetus – türosinaas (ensüüm), mis käivitab melaniini ehk pigmendi tootmise. See tähendab, et hakatakse kiiresti sünteesima nahas pigmendirakke, mille üks ülesanne on jõuda naha pinnale, et tekitada täiendav kaitseliin. Melaniin neelab päikesekiirgust ehk superoksiide, mis on tuntud vabade radikaalide nimetuse all ja kaitseb sel moel meie mikroorganisme võimaliku UV – kiirgusest tingitud rakukahjustuste eest.
Meie ilus jume on tegelikult kaitse väljendamine. Küll aga ei ole see kaitse igavikuline sest ükski hea asi ei kesta lõputult…
Kui inimene ise välispidiselt nahakaitsele kaasa ei panusta, siis tekib melaniini paikne kogunemine nahka sest melanotsüütrakud ei ole suutelised koguaeg optimaalselt ja ühtlaselt jagunema ning põletikulise seisukorraga kohanema vaid hakkavad nahas ladestuma paikselt.
Mida rohkem päikest saadakse, seda sügavamale ootele vajub ka pigmendikogumik. Nahk on saavutanud sigrimigri välimuse ja kuna pigmendil on mälu, siis järgmise aasta esimeste tugevamate UV – kiirtega võivad pigmendilaigud jälle välja tulla, seda isegi seljuhul kui inimene on oma suhtumist muutnud ja kasutab juba kaitsekreeme. Pigmendihäirete tekkimisel on palju soodustavaid asjaolusi, erinevad ravimid, haigused, akne jääklaigud ja loomulikult naissuguhormoonid. Pigmendilaik väljendab tegelikult naha põletikulist seisundit.
Teine naha loomulik kaitseliin on epidermises asuvad keratinotsüütrakud, mis saavad alguse epidermise basaalkihist ja liiguvad aja jooksul üles naha pinnale.
Kui UV – kiirgus on intensiivne, siis ka need rakud programmeeritakse nahka kaitsma päikesekahjustuste eest, keratinotsüütide aktiivsus jagunemisel kiireneb ja nad tekitavad naha pindmisele struktuurile täiendava paksema kihi.
Mida tähendab naha sarvkihi paksenemine?
Heast küljest vaadates – kaitsepotensiaali suurenemist.
Aga on veel ka teine külg – naha sarvkihi paksenemine võib kaasa tuua ebapuhtuste süvenemise ja jäikuse, mis annab soodsa pinnase üleüldisele vananemisele ning peentele kortsujoontele. Naha pealispind peab olema elastne ja rakud peavad paiknema loomulikult, mitte liiga tihedalt, et säiliks rakkude kommunikatsioon ja normaalse jagunemise suutlikus.
Hooli endast ja oma lähedastest, kaitstes nahka UV- kiirguse eest❤
Tooted, mis on mõeldud kaitsma nahka agressiivsete UVA /UVB/ IR -infrapuna ja sinise valguse, keemia ning linnakeskkonna reostuse eest.
Väga tõhus päikesekaitsekreem uuendusliku valemiga ja laia spektriga UVA/UVB filtritega, SPF 50. Kaitseb rakkude DNA-d UV-kahjustuste eest, hoides ära fotovananemise ja pigmendilaigud. Tootele on lisatud aktiivsete toimeainete kompleks, mis niisutab…
“Camera-ready” – kreem, mis on ideaalne enne fotosessiooni! Õrna koostisega ja laia toimespektriga multifunktsionaalne luksuslik kreem. Parandab nähtavalt välimust ning annab veatu ja loomuliku meigiefekti. Lisaks tagab see niisutava nahahoolduse…
Rikkalikult energiat lisav ja nahka stimuleeriv kreem, kuhu on lisatud kapseldatud uue põlvkonna stabiilsed C - vitamiini erinevad vormid. Kreem on peene ja kerge tekstuuriga. Omamata otsest keemilist ega füüsilist…
Pärliseerum rikastab nahka väärtuslike aminohapetega, millele on lisatud nahka noorendav vananemisvastane kaaviari ja kollageeni kompleks. Luksusliku välimuse ja sisuga pärliseerumi tekstuur on patendeeritud disain. Pärlisära muudab nahapinna kergelt kumavaks. Sobib…
Värvipigment - Keskmine Totaalne Intelligentne CC jumestuskreem päikesekaitsefaktoriga SPF30. Peen tekstuur, keskmine katvus, lihtne ja kiire pealekandmine. Photobioprotector värvipigmentidega kreem on mõeldud kompleksseks hoolduseks. Kaitseb nahka UVB /UVA/ IR –…
Värvipigment - tume Totaalne Intelligentne CC jumestuskreem päikesekaitsefaktoriga SPF30. Peen tekstuur, keskmine katvus, lihtne ja kiire pealekandmine. Photobioprotector värvipigmentidega kreem on mõeldud kompleksseks hoolduseks. Kaitseb nahka UVB /UVA/ IR –…
Värvipigment - Hele Totaalne Intelligentne CC jumestuskreem päikesekaitsefaktoriga SPF30. Peen tekstuur, keskmine katvus, lihtne ja kiire pealekandmine. Photobioprotector värvipigmentidega kreem on mõeldud kompleksseks hoolduseks. Kaitseb nahka UVB /UVA/ IR –…
